üheksa triibuga sügiskuldne kõrvits kui üheksakodaraline päike Kurese kultuskivil. muideks, tasub mainida et üheksa ei tundu olevat juhuslik number siinkohal - ka rännulisi oli kokku üheksa. seesamune kultuskivi on üldse eriline oma annetuste poolest, näiteks eelmisel korral umbes 3 aastat tagasi kaunistas seda kivi üksik kuldne sügisõun ja taanipuu munakujuline seeme. Kurese sumbküla loodeserv
varavidevikulised päikesekuldsete ääristustega kuldhetked vaadatuna Lülle talukoha idaserva veerest Kurese sumbküla loodenurgale. tasub veel ära märkida, et puude vahelt on paistmas ka valge ketas
Kurese keskel oleva Jürna allika veealune maailm ja sellest peegelduv tavareaalsuse moonutus
tabasin end mõttelt, et ehk ongi see Kurese ise, mille näol võib olla tegemist müütilise valge linnaga, valge kantsiga, Kaleva valge mõisaga (mis samastub Tuuri uue toaga). selle tõenäosus on muidugi üüratult väike kui mitte pea olematu, kuid siiski... võib olla oli neid müütilisi valgeid linnu rohkem kui üks, vahest koguni rohkem kui mitu... ja ehk näiteks Kurese oli üks neist mitmetest, üks neist paljudest. oli ta seda või mitte, selles on nüüd tõesti väga raske selgusele jõuda, ja see polegi antud postituse osas niiväga oluine, kuid üks on kindel - vähemasti ta sobivuses selleks ei tohiks küll keegi, kes on siin käinud ja neid kohapaigas tekkinud tundmusi lõpuni tunnetanud ja neid arhailise pintslijoongea ilmestatud vaateid endast piisava korralikkusega läbi lasknud ja tõenäoliselt siis kõike seda teinud nii päevavalguses kui ka öisel ajal kuuvalguses, selles kahelda - siinne ümbruskond kihab muinasaja pärandist - kaks linnamäge (Pakamägi ja Soontagana) ja ringvall-linnus, oletatav suur hiiemägi - Salumägi ja oletatav püha ala - Hiiepõlde, niisamuti on siin palju kivikalmeid, (on ka tarandkalmeid), ümbruskonnas on kultuskivi, ohvrikivi, püha kivi, vanapagana käejäljega kivi (samuti võimalik oletatav kultus-või ohvrikivi), muinaspõllud jne. tõsi jah Pakamägi sobiks ehk isegi rohkem oma asendi, kuju ning nimetüve (paka-) poolest mingiks kärajate kohaks, muinasparlamendi paigaks. vähemasti üks sellenimeline (Pakamägi) ja üks kõige olulisem Eesti mõistes on teada ka Raplamaalt Raikküla lähistelt. ja Kurese sumbküla asus siis kõige selle vahel ehk siis strateegilise asendi poolest üsna tähtsas kohas. ka valgele ja valgusele viitavat oli siinpaigas rohkem kui küllalt. kõik või peaaegu kõik selles aegade hämarusse kadunud põlises sumbkülas vihjas valgele - pea kõik oli siin ehitatud valgest paekivist (kiviaiad, majad, kõrvalhooned, kaevude vooderdused, keldrid). valget ja valgusest kantud valget oli sel päeval Kurese juures ja kohal veel muuski - õhtust videvikuhetke Kurese sumbküla keskkohas Jürna allikate juures saatis sulniilmeline suure valgusnaeratusega kuu - Kurese meenutas sel hetkel kui põlevate laternatega ehitud unenäolist muinaslinna (rõhutan, kui linna, sest oma hoolikalt reguleeritud kiviaedadest tänavastikuga meenutas see tõesti pigem linna kui küla). valgele kuule lisaks võimendas sealset valgusküllasust siis veel ka see, et taevalaotus oli sel ajal valgetest säravatest tähtedest valgetäpiline. valget veel - siia lisandub veel eelmisest rännakust nähtud ebamaine (müütiline) valge lehm videvikulisel Kurese muinaspõllul, selles rännakus kõikjal olev valge lumekirme ning eelmist ja eilset rännakut ilmestanud lõkkevalgus. vähe sellest, ka päev oli sel rännakupäeval haruldaselt valgusküllane - üle pika aja oli näha ka säravat valguskera, auringi, ennastki. hilja õhtul Kureselt ära tulles ja sel päeval viimast korda Kurese-Vastaba teele (Lülle teele) pilku heites tabasin end üle pika aja taas mõttelt - ons see unes või ilmsi - ilma naljata... kõik oli liiga hea, et sobituda siia tavareaalsusesse. üleval, jutu kohal olev kuva - kuuvalguses saarepuud vaadatuna Kurese küla keskelt (Jürna allika juurest)
põlissaared Kurese sumbküla keskkohas
oletatavasti Matsu taukoha varemed Kurese sumbküla keskkohas
paekivist ääristatud müüritisega Jürna allikas nii ja...
... ja naapidi vaadatuna
Kurese maailm vaadatuna läbi allikasilma - kurese ilmapuud, saarepuud allikakohale kummardununa
põlissaared Jaagu talukoha juures. saarepuud olidki vist Kuresele kõige tüüpilisemad puud. siin oli neid üsna palju. Kurese sumbküla loodeosa
Kurese edela-kirde suunaline külavahetee oli muutunud sel aastaajal üsnagi vesiseks. siin voolasid sügisveed oma kõige paremaid voolamisi. ümberkukkunud puude järgi võis hoomata, et elu on siin seiskunud, inimesel pole sellele rajale pikka aega asja olnud
rännuliste edasminek Alansi allikate juurde Kurese keskkohast mööda sulisevaks ojaks muutunud küla edela-kirde suunalist peateed. hetkel ollakse kuskil Marguse (vasakul) ja Rätsepa (paremal) talukohtade vahel
kiviaiad Alt-Tõnise talukoha juures. see vana tee juhatas rännulised Alansi allika juurde. Kurese sumbküla kirdenurk
rännuliste peegelpilt Alansi allikas
keldrihoone varemed Alt-Tõnise talukoha juures. Kurese sumbküla idanurk
x
x
x
x
hunnitud vaated Marguse talukoha lähistelt loodesse. esiplaanil peaks olema Kõivumäe puudesalu. Kurese sumbküla põhjaserv
rännulised on sisenemas läbi looduslike väravate Jaagu talukoha maadele. esiplaanil punases rännuline Kairi, talle järgnemas rännuline Soorebane ja tema taga rännuline Pihlajuus. Kurese sumbküla loodeosa
x
x
rännuline Ilp Jaagu talukoha varemete vahel. Kurese sumbküla loodeosa
videvikuhaardes Kurese. esiplaanil oleva kõrgendiku peal kulgeb Kurese -Vastaba tee. kuva paremas pooles on paistmas Lülle talukoha puudesalu. Kurese sumbküla loodeosa
x
x
Kurese ohvrikivi eemalt põhja-kirde poolt vaadatuna. selle peal ilutsemas kullakarvastes värvides triibuline kõrvits
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
hilisõhtune lõke Kurese küla keskel Jürna allika juures
Kurese rännak:
Osalejad: Hedi, Kristiina, Tammejuus, Pihlajuus, Pihlapiiga, Kairi, Soorebane, Ilp, Soolemb
Distantsi pikkus: 4 km
Asukoht: mahajäetud Kurese sumbküla, Kalmimägi, Koeramägi, Pakamägi, Kurese maastikukaitseala, Koonga vald, Pärnumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar