saladuslik udusegune mets Iiealusel, sealse idapoolsema ohvrikivi juures. siinse paiga kohta kirjutab Maa-ameti "mälumaastike" kaart järgmist: "Palmses Ilumäe kabeli all seljandiku päälist üütakse kohta metsas Iiealuse metsaks, kus kaks suurt ohvrikivi on. nende juures old vanaste Iiealuse küla. seljandikul on kuristiku moodi augud, kus suured männid sees kasvavad. neid peetakse elu asemeteks. Uhandu all metsas on ahjuvared, kellest rahvas midagi ei mäleta." lisaks, omaette huvitav on veel sellest paigast umbes pool versta kagu suunas olev ala. siin on huvitavad kivivallid ja ka koht on sel paigal huvitav - Algemets. kõlab nagu oleks siin millegi algus, samas võib nime seostada ka haldjatega - vanemad nimevormid haldjate osas olidki ju - algijas (algjas) ja halgijas (halgjas). vahest asub ka selles paigas jäänuk mingist vanast linnast, külast? ... või vahest on see ehk eelpool mainitud Iiealuse küla üks osa või vahest ongi see siin seesamune koht, kus asuvad eelpool mainitud Uhandu aluse metsa ahjuvared? kus asub Uhandu alune mets, see jääb selgusetuks. vanade mõisakaartide pealt ei hakanud see koht siinkandis silma. Algemetsast pikemalt allpool
väikesed kullakarvased puuseened vana kuivanud puutüve sees. Mikumäe alune
ebamaises uduvines laanemets Iiealuse idaservas
oja vulisemisest tekkinud vahutükid olid moodustanud veepinnale erinevaid kujundeid. nimetu oja vahutav käärukoht sadakond sammu Korjuse allikast idas. oja võiks vabalt kanda näiteks kas Mikumäe või Korjuse oja nime, kuna möödub Mikumäest (siinse piirkonna olulisemast punktist) ja saab alguse kuskil Korjuse küla juurest
rännaku algushetked. pime laanemets Korjuse külast edelas oleval seljandikul
laanemets Korjuse külast edelas oleva allika juures
vanad vaigukogumise kohad pedajal. Korjuse külast edelas olev okaspuumets
vaigukogumise koht lähemalt vaadatuna
ojakäär Korjuse allika juures
kullakarva mütsiga puuseen kesk halle sügisvärve. Korjuse allika äärne
seenepuu Korjuse allika lähistel
Korjuse allikakoht ja selle uruz-ruun selle kohal. üleüldse oli see kõige uruz-ruunirikkaim rännak, mis siiani olnud on. neid looduslikke ruunimärke oli sel päeval sealsetes paikades üsnagi palju. kuid kõikidest neist kõige meeldejäävam oli kahtlemata seesinane Korjuse allika ääres olev. eriti hea oli muidugi ka selle asukoht täpselt allikalohu kohal ja see meenutas seal justnagu mingit väravat. uruz-ruunile vastab teatavasti U-häälik. tähendus - jõud, visadus, vaprus. kasutatakse ka tervendamisel. jumalus - Thor. element - maa. värviliselt punasena. allikas: wikipedia
eelmise kuva jätk. vaade Korjuse allika uruz-ruuni teise nurga alt
nimetu oja vahutav käärukoht eemalt vaadatuna. Korjuse allikast idas olev metsaalune
kivi-imar (polypodium vulgare) Iealuse põhjapoolsema kivi sambalavaibal
mustvalgetes värvides Iielause mets idapoolse ohvrikivi juures
Iiealuse idapoolne ohvrikivi ida-kagu poolt vaadatuna. teravamal vaatlusel võib kivi peal sambla alt märgata silmi (silma), nina ja suud (suunurgad all) - vahest on see ehk kivihaldjas ise?
Iiealuse läänepoolsem ohvrikivi. nad mõlemad moodustasid siin justkui mingi värava, olles selles paigas nagu mingid väravapostid. nende kaugus üksteisest ei olnud suur, kõigest poolsada sammu. Jaan Jung ja Villem Reiman on oma raamatus "Muinasaja teadus eestlaste maalt, III – Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt" maininud nende kivide kohta järgmist: "H i i e k о h t Palmse wallas kuusemetsa sees, mida Hiiealusemetsaks nimetatakse. Seal metsa sees olla ka kaks suurt оhwгikiwi, kus jumalatele ohwerdatud."
ka Iiealuse läänepoolsema ohvrikivi juures oli uruz-ruuni märk (eespool kaugemal, kuva keskel). omamoodi huvitav on siin veel ka see, et segatuna uruz-ruunidega, näitas loodus siinse kivi lähiümbruses ka geibo- ja kenaz-ruune. häälikuliselt (uruz = U, kenaz = K, geibo = G) saaks siis seega kokku sellised sõnad nagu UGU, UKU, GUGU, KUKU või KUKK. eriti hästi sobiksid siia sellised nimetused nagu UKU ja UGU. need on teatavasti läänemeresoomlaste peajumala nimetused, erinevates murrakutes ja vormides ka veel Ukko (soomlastel) ja Uugu. muideks, ka KUKK kui järgmise aasta valitsejalind ei kõla siinkohal just väga sobimatult
samblakobar oksa peal. Iiealuse mets läänepoolse ohvrikivi juures
Iielause läänepoolsema ohvrikivi põhjapoolne külg. selle peale on kukkunud ka üks väiksem nõglapuu
rännuline Marika Iiealuse läänepoolsema ohvrikivi peal
kujundid ja mustrid ja värvid ning lihtsalt värvidest kantud helgid Iiealuse läänepoolse ohvrikivi põhjapoolsel küljel. selline vaatepilt avanes siis kuva mitmekülgsel kunstlikul ümebrkujundamisel. kes mida siin näeb - see peakski olema selle kohapaiga poolt selle vaatajale saadetud isiklik sõnum. ja ja kui juhtumisi midagi ei näe, siis pole ka sõnumit
eelmise kuva jätk. sama ohvrikivi teistes, veidi erksamates, värvides. on huviväärne, et kuva keskel joonistub justnagu välja otsevaates inimese nägu, kelle üks silm (parempoolne) vaatab üles, vasakpoolse silma asemel on aga nelikandiline kastike
x
x
x
x
x
leselehe (maianthemum bifolium) punane mari. Iiealusest idas olev mets
ebamaisusest kantud videvikuhetked Algemetsa kivirauna juures
x
x
x
x
Korjuse rännak:
Osalejad: Marika, Lea, Pihlajuus, Vahtralemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Iiealuse, Algemetsa, Korjuse küla, Lahemaa rahvuspark, Vihula vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar