Neljapäev, 15. juuni 2017

Vidrukasoo rännak 11.06.2017

rännaku algushetked. lillemeri Proosusoo äärse metsa vahel. vereva kontpuu (cornus sanguinea) sulniilmeline õiekobar

rännaku algushetked. esimene sellel aastal nähtud kaunis kuldking (cypripedium calceolus). tema jäigi ainukeseks sellel rännakul nähtud kuldkingaks, ja oli üks kolmest rännaku jooksul nähtud käpalistest

õites leseleht ehk oravalill. Proosusoo äärne mets

Vanakurja kivi. kivil olevat pärimuse järgi vanapagana jala- ja istumise jäljed. Proosusoost lõunas olev mätlik

pasknääri sulg rännulise Ilbi käe peal. Proosusoost lõunas olev mätlik

justkui veidi kottis rippuv suur hallikarvane pahk halli lepa peal. Õunapuumägi

piibele leherootsu otsas oleva kollase õielehe pealt niidina alla laskuv ämbliklane

üsnagi arvestatava suurusega ja suursuguse väljanägemisega metsõunapuu. polegi ennem isiklikult metsõunapuuga kohtumisest nii suurt rõõmu tundnud. aga siin oli kuidagi hea tunne. Õunapuumägi

rännulised on just jõudnud Tammelaulumäele. kuval rännuline Ilp imetlemas vana Y-kujulist hundipuud selle soosaare edelaservas

hiidhundipuu Tammelaulumäe edelanurgas

linnupesa koos munadega kolmeharulise tõrupuu vahel. Tammelaulumäe lõunaserv

rännulised Ilp (vasakul) ja Urdaküüs (paremal) vana iidse tammevana juures. Tammelaulumäe põhjaserv

eelmise kuva jätk. sama tõrupuu tüve ülaosa

mustrijooks vanal tammepuu koorel. Tammelaulumäe kirdenurk

halli-urmakarvase oramentikaga mustrivöö vanal tammepuu koorel. Tammelaulumäe idaosa


huvitav taimeke Tammelaulumäest kagus olevas mätlikus

üks nimetu soosaar Tammelaulumäest kagus

Väikeselja tammik, selle lõuna-kagunurk. siinne tammemets oli üks suurejoonelisemaid, mida olen Maarjamaal viimase aastakümne jooksul näinud. tammiku tegi suursuguseks just tammede vanus, nende rohkus ja see suur maa-ala, mille peal see tammik laius

Väikeselja tammikus kasvas ka palaju sarapuid, ühes kohas tammiku lõuna-kaguservas olid sarapuud aga õige vanad ning sellise kobrulise ja lainetava tüvega

eelmise kuva jätk. veel kobrulise-lainetava tüvega vanu sarapuid

Väikeselja tammik ja siinsed pilkupüüdvad tammed

sellelt tammepuu koorelt joonistuskid välja justnagu igasse suunda vaatavad muistsete hiidvägilaste profiilis näod. Väikeselja tammik

pargi-tähnikvaksik (abraxas sylvata) tammepuul päevavalguse käes peesitamas. Väikeselja tammiku kesk-edelaosa

üks hagalaz-ruuni vorme. kolm ristatud puud. Väikeselja tammiku keskkoht

x

suudlevad tammed. Väikeselja tammiku idaosa

kunagise talukoha kaevukoht Väikselja nurme kaguservas

x

x

x

mitmeharuline tammehiiglane, kel võis aastaid olla vähemalt 300. Väikeselja tammiku kirdepoolne osa

x

x

x

x

vana kiviaed. Väikeselja tammiku kirdenurk

tammepuust hiiglane Väikeselja tammiku kirdeosas

tammeväravatest läbiminek. rännuline Urdaküüs valmistub läbiminekuks. Väikeselja tammiku lääneserva äärne

x

kaunis käpaneidis Tammelummamäest loodes olevas madalsoos

allika näoga tiik Tammelummamäe põhja-loodeäärne

Tammelummamäe allikatiigis vohav harilik vesitäht (callitriche cophocarpa) lähedalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. külg-külje kõrval olevad vesitähed eemalt vaadatuna

sarapikulise alusmetsaga tammik Tammelummamäe kesk-põhjaosas

hetked iseendale. rännuline Ilp Tammelummamäe kirdeservas oleva kivi peal olesklemas

x

x

kujundid kivi peal. vasakul ülemises nurgas olev kujund meenutab kui mingit vasakule alla profiilis vaatava meesterahva pead, kel habe ees ja müts peas. pool sellest mehe peast koos habemega kuni silmadeni on rohelist värvi. Tammelummamäest läänes olev tammeenamusega nimetu soosaar

x

x

x

x

x

x

x

x

Vidrukasoo rännak:
Osalejad: Ilp, Urdaküüs, Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,5 km
Asukoht: Vidrukasoo, Keedika küla, Oru vald, Läänemaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar