rännaku algushetked. lillemeri Proosusoo äärse metsa vahel. vereva kontpuu (cornus sanguinea) sulniilmeline õiekobar
rännaku algushetked. esimene sellel aastal nähtud kaunis kuldking (cypripedium calceolus). tema jäigi ainukeseks sellel rännakul nähtud kuldkingaks, ja oli üks kolmest rännaku jooksul nähtud käpalistest
õites leseleht ehk oravalill. Proosusoo äärne mets
Vanakurja kivi. kivil olevat pärimuse järgi vanapagana jala- ja istumise jäljed. Proosusoost lõunas olev mätlik
pasknääri sulg rännulise Ilbi käe peal. Proosusoost lõunas olev mätlik
justkui veidi kottis rippuv suur hallikarvane pahk halli lepa peal. Õunapuumägi
piibele leherootsu otsas oleva kollase õielehe pealt niidina alla laskuv ämbliklane
üsnagi arvestatava suurusega ja suursuguse väljanägemisega metsõunapuu. polegi ennem isiklikult metsõunapuuga kohtumisest nii suurt rõõmu tundnud. aga siin oli kuidagi hea tunne. Õunapuumägi
rännulised on just jõudnud Tammelaulumäele. kuval rännuline Ilp imetlemas vana Y-kujulist hundipuud selle soosaare edelaservas
hiidhundipuu Tammelaulumäe edelanurgas
linnupesa koos munadega kolmeharulise tõrupuu vahel. Tammelaulumäe lõunaserv
rännulised Ilp (vasakul) ja Urdaküüs (paremal) vana iidse tammevana juures. Tammelaulumäe põhjaserv
eelmise kuva jätk. sama tõrupuu tüve ülaosa
mustrijooks vanal tammepuu koorel. Tammelaulumäe kirdenurk
halli-urmakarvase oramentikaga mustrivöö vanal tammepuu koorel. Tammelaulumäe idaosa
huvitav taimeke Tammelaulumäest kagus olevas mätlikus
üks nimetu soosaar Tammelaulumäest kagus
Väikeselja tammik, selle lõuna-kagunurk. siinne tammemets oli üks suurejoonelisemaid, mida olen Maarjamaal viimase aastakümne jooksul näinud. tammiku tegi suursuguseks just tammede vanus, nende rohkus ja see suur maa-ala, mille peal see tammik laius
Väikeselja tammikus kasvas ka palaju sarapuid, ühes kohas tammiku lõuna-kaguservas olid sarapuud aga õige vanad ning sellise kobrulise ja lainetava tüvega
eelmise kuva jätk. veel kobrulise-lainetava tüvega vanu sarapuid
Väikeselja tammik ja siinsed pilkupüüdvad tammed
sellelt tammepuu koorelt joonistuskid välja justnagu igasse suunda vaatavad muistsete hiidvägilaste profiilis näod. Väikeselja tammik
pargi-tähnikvaksik (abraxas sylvata) tammepuul päevavalguse käes peesitamas. Väikeselja tammiku kesk-edelaosa
üks hagalaz-ruuni vorme. kolm ristatud puud. Väikeselja tammiku keskkoht
x
suudlevad tammed. Väikeselja tammiku idaosa
kunagise talukoha kaevukoht Väikselja nurme kaguservas
x
x
x
mitmeharuline tammehiiglane, kel võis aastaid olla vähemalt 300. Väikeselja tammiku kirdepoolne osa
x
x
x
x
vana kiviaed. Väikeselja tammiku kirdenurk
tammepuust hiiglane Väikeselja tammiku kirdeosas
tammeväravatest läbiminek. rännuline Urdaküüs valmistub läbiminekuks. Väikeselja tammiku lääneserva äärne
x
kaunis käpaneidis Tammelummamäest loodes olevas madalsoos
allika näoga tiik Tammelummamäe põhja-loodeäärne
Tammelummamäe allikatiigis vohav harilik vesitäht (callitriche cophocarpa) lähedalt vaadatuna
eelmise kuva jätk. külg-külje kõrval olevad vesitähed eemalt vaadatuna
sarapikulise alusmetsaga tammik Tammelummamäe kesk-põhjaosas
hetked iseendale. rännuline Ilp Tammelummamäe kirdeservas oleva kivi peal olesklemas
x
x
kujundid kivi peal. vasakul ülemises nurgas olev kujund meenutab kui mingit vasakule alla profiilis vaatava meesterahva pead, kel habe ees ja müts peas. pool sellest mehe peast koos habemega kuni silmadeni on rohelist värvi. Tammelummamäest läänes olev tammeenamusega nimetu soosaar
x
x
x
x
x
x
x
x
Vidrukasoo rännak:
Osalejad: Ilp, Urdaküüs, Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,5 km
Asukoht: Vidrukasoo, Keedika küla, Oru vald, Läänemaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar