Kolmapäev, 18. detsember 2019

Lihuntsi rännak 15.12.2019

fragment Lihunetsi salus aset leidnud "Lihuntsi nägemusest"
Lihuntsi on huviväärne kalevite ajastuga seotud piirkond kunagise Läänemaa kaguosas kunagise Hälvati küla juures, viimasest kagus. siinset maastikku ilmestavadki kunagine linnamägi, kivid-rändrahnud, nurmed-heinamaad, kiviaiad, võimalikud allikakohad, metsatukad, ka põlismetsad, lisaks siis ka hilisemast pärandkultuurist kunagise Lihuntsi karjamõisa varemed. paikkond on rikas mitmete Kalevipoja muistendite poolest, ühe muistendi järgi olevat ta siin kogunisti vanapaganaga lahingut pidanud. Hälvati küla ja ka kunagine Lihuntsi küla olnud olulised ka muinasajal - siit on teada 4 muinasaja asulakohta, neist 3 Hälvati külas ja 1 kunagise Lihuntsi küla ala peal. ümbruskonna kohanimedest on huvitavamad Kalmu mets, Tulipaju heinamaa ja Pähklepa heinamaa. Hälvati ümbrus on huvitav ka seepoolest, et siit on teada kogunisti 3 hiiekohta (neist kaks kannavad Hiiealuse-, kolmas - asukohaga kuskil kunagise Hälvati küla heinamaal - kannab Hiiemäe nimetust). ühes Hiiealuse nimelises kohas, külale kõige lähemal asuvas (külakeskusest läänes), asunud ka mitmed allikad.

eelmise kuva jätk. "Lihuntsi nägemus" oma tervikkujul. ja lugu ise ka siis siia juurde. retk iseloom oli selline, et peale Lihuntsi kantsist eemaldumist hakkasid asjad kiiva minema - kantsist mitte kaugel lõuna suunas oli hiljuti rajatud uus kõrgepingeliin, nõnda et sealsed kõrgeliinipostid meenutasid idüllilisel muinasmaastikul kui mingeid industriaalmaailma suuri monstrumeid. see esiteks, teiseks- kogu sügisaja pehme maastik, teed ja teeäärsed olid nende tööde käigus kõik pahupidi pööratud - sõna otseses mõttes, teid ei olnud enam selle õiges tähenduses olemas, oli vaid pahupidi pööratud porimaastik, kus sekka siin-seal suured ja sügavad lombid. kolmandaks - suur osa nendest Lihuntsi lähedal olevatest metsadest, mida edasise retke käigus külastasime, oli lagedaks raiutud - ja see vaatepilt sügishalli ilma ajal mõjus samuti rusuvalt. neljandaks - sain metsamaastikul liikudes kõne oma elukaaslaselt ja ta teatas, et mu ema viidi vahepeal haiglasse, tal oli terviserike. siinkohal sai minu karikas täis. tundsin, et ma ei naudi enam matka, olin mures ja olin ära. peas olid rusuvad mõtted.  sellises meeleolus lähenesin videvikuhämaruses õrna vihmatibutuse saatel ühele Lihuntsi maastikul olevale metsatukale. Lihuntsi metsatukas hakkas tasapisi juhtuma ime. paik suutis suures osas kõik selle, mis mulle muret ja tuska oli sel päeval valmistanud, järk-järgult minu sealolemise ajal maha kerida, nõnda et kui ma sealt väljusin, olin ma kui ümber sündinud. see salu oli minu jaoks tõeline tervendaja. paljuski aitas sellele tervendamisele kaasa ka see, et ma otsustasin seal koos kaasteelistega aja maha võtta ja n.ö. vaikust kuulata. selle ajamahavõtmisega lõin ma selle paigaga mingi nähtamatu side, mispeale kinkiski ta mulle sellise lootustandva nägemuse. meenutan veel praegugi seda harrast hetke seal, kui õrnad vihmapiisad paitasid mu põski, kui vanad põlispuud ja siin-seal olevad kivid ning kogu sealne muinasjutuline õhkkond sisendasid minusse rahu ja usku paremasse homsesse.  

iseäralik piklik kivi Lihuntsi kantsist lääne-loode pool asuvas Kalmu metsas

kooreseppade tekitatud looming vanal saarepuul. Kalmu mets 

eelmise kuva jätk. kooreseppade looming veidi eemalt vaadatuna

huvitava viiekandilise sünnimärgiga õun. Kalmu mets

rohelises samblaseelikus saarepuu. Kalmu metsa Lihuntsikantsi poolne serv 
 
Kalmumetsas olev kivikülv

vana puu Kalmu metsa servas. tegemist ilmselt vana metsõunapuuga

Lohulemb Kalmu metsas oleva vana kiviaia juures

veel üks iseäralik kõver ja kobruline kivi Kalmu metsas 

veel üks pilkupüüdev kivi Kalmu metsa äärsel heinamaal
  
allikaline veesilm Kalmu metsas

eelmise kuva jätk. värvid veesilmas

Lihuntsi kivi. suur rändrahn Lihuntsi kantsist lääne pool Kalmu metsa servas. kivi on visatud siia Kalevipoja poolt n.ö. vanaõeluse sarvede vahele. antud kivi on pärimusniidistikuga seotud teise siin lähedal oleva väiksema kiviga, nn. neljaaugulise ohvrikiviga ehk Vanapagana kiviga. nende kivide kohta on talletatud selline pärimus: "Helvati küla lähedal Lihontsi karjamõisa maa-alal mäekese juures on karjamaal paari sülla kõrgune piksest lõhestatud raudkivimürak ja selle lähedal, teiste vähemate kivide hulgas, madal, mõne meetri suurune kivi, millel neli auku pealmise poole sees. augud on vanal ajal raiutud ja kivi on kindlasti ohvrikivi. vanarahva jutu järele seisnud selle kivi peal vanaõelus neljakäpakil, kuna tema jalad neli auku jälgedena kivisse jätnud. teiste juttude järele pidanud vanakuri siin Kalevipojaga lahingut. viimane seisnud eelnimetatud Lihontsi mäel ja virutanud vastasele teiste kivide hulgas ka selle suure kivimüraka sarvede vahele." T. Braks, Mõned jooned Lihula mõisast ja alevist. Agu 1923, nr. 45, lk. 1463-1465.  
 
eelmise kuva jätk. rännuline Lohulemb Lihuntsi kivi peal

kuskil Kalmu metsas
  
kivikülv Kalmu metsas
  
mestsõunapuu kui ilmapuu sarapuude ja teiste noorte puuvõsude vahel

eelmise kuva jätk. sama metsõunapuu lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. sama puu ladvaosa

eelmise kuu jätk. metsaõunapuu kihiline koor

eelmise kuva jätk. mestõunapuu tüvest välja vaatav ja oma suuri tiibu laiali ajav kotkas

arvatavasti seesama kivi (ohvrikivi), kus Vanapagan vanarahva jutu järgi seisnud selle kivi peal neljakäpakil. sellest seismisest jäänud kivi sisse neli auku. kuva peal on üks auk hoomatav. teisi auke sellel kivil tol hetkel ei märganud, võimalik, et need jäid heina-ja mullakihi alla

eelmise kuva jätk. sealsamas kõrval oli ka veel selline kivi. vahest on ka see olnud mingi ohvrikivi?

rännulised liikumas Lihuntsi kantsi peale

hobusesadula tüüpi (otsad justnagu veidi kõrgemad) kuusirbi kujuline kivi Lihuntsi kantsist sadakond sammu edelas oleval märjal heinamaal  

Lihuntsi kants vaadatuna edela poolt. "Lihuntsi kants on linnamägi Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hälvati külas, endise Uudissool talu maal. 4–5 m kõrguse paekõrgendiku lääne suunas kitseneval otsal asuv kolmnurkse kujuga linnuseala on 3500 ruutmeetrit suur. Idaküljel kulgeb kaarjalt vall, kõrgusega siseküljel 1,2–1,3 m ja välisküljel 1,6 m. valli ehituseks on kasutatud maakive. linnusekoht on lõuna- ja lääneservast kruusakaevandamisega rikutud. on üsnagi tõenäoline, et ka seal võis kulgeda vallid. suure tõenäosusega oli Lihuntsi kants enne Lihula linnamäe rajamist varasem piirkondlik kindlustatud keskus. linnuse kasutusaeg jääb I aastatuhande viimasesse veerandisse." 
allikas: E. Tõnisson Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997.

vaade Lihuntsi kantsi loodeservast Hälvati küla heinamaadele

roheliste samblamütsidega kaetud kivid Lihuntsi kantsi põhjapoolse serva juures. võivad olla kunagise valli jäänused

samblik kivi peal. Lihuntsi kants

vanad kõred kõrvistikku. Lihuntsi karjamõisa äärne

Lihuntsi karjamõisa kõrvalhoone varemed

tulles tagasi selle rännaku esimese pildi ehk nn tiitelpildi juurde (joonistus "Lihuntsi nägemus"). ainuke pildina tehtud jäädvustus sellest salapärasest salust, kus "Lihuntsi nägemus" aset leidis, pärineb hämarast videvikuajast. vaade sellele salule kagu poolt lähenedes (salu on pildi peal väikese metsatukana selle vasakpoolses osas). tagantjärgi ümbruskonna pärimusi põhjalikumalt uurides leidsin pärimuskillu, milles räägitakse Hälvati küla põllu sees asuvast Hiiemäest. kas see salapärane nägemussalu ka seesama Hiiemägi on, on muidugi iseküsimus. kuid ta oli sealsel maastikul vähemasti selleks kõige sobivam kandidaat. teisi selliseid hiiesalusid meenutavaid metsatukke küla põllu-ja heinamaa peal igatahes ei paistnud. Hiiemäe kohta siis selline pärimus: "Hiiemägi Lihula Elvati küla põllu sees, kus üks kõrgem koht on, mida Hiiemäeks kutsutakse. Seal kasvanud vanal ajal hiiemets." *Jung, 202 (7) < Muinasajateadus eestlaste maalt. III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tartu, Jaan Jung (1910).

Lihuntsi rännak:
Osalejad: Urdaküüs, Päevapaiste, Urmas, Aimar, Lohulemb, Soolemb
Distants:  6,5 km
Asukoht: Lihuntsi kants, Hälvati küla, Lääneranna vald, Pärnumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar