Esmaspäev, 12. september 2016

Üüvere rännak 10.09.2016

hilisvideviku embuses olev simajates ebamaistes värvides Allikaorg koos kasvava noorkuu ja tema veepeegeldusega. teda ümbritsemas piimjas udu ja sõnatuks võttev loodusilu. Allikaorg oli rännaku kõige erilisem avastus. ehkki kohast oli oldud teadlik, polnud ta rännakupäeva oluliste matkapunktide seas esindatud. siiski läks kõik teistmoodi. siia satuti saatuse tahtel kogunisti kahel (edasiminek ja tagasitulek) korral. saatusejumalannad nornid juhtusid sel päeval oma saatuseniite just nõnda osavastu tõmbama, et rännulised teps mitte ei saanud sellest taevalikust kohast kuidagi mööda minna

üliharuldane puuseen maksak (fistulina hepatica) Pühateniidumäe kirdenugas

Leedoniidu lääneosas asuva väikese nimetu künka varvekesterohke loodenurk

sulnid videvikuvaated kadakametsaga kaetud Pitkasmäe lõunaservast Allikasoo avaruste suunas

ristämblikust (araneus diadematus) vardija Pühatemäe lõunaväravate lähistel. ristämblikke oli sellel retkel vist kõikjal nõnda tihedasti, et neid jätkus pea iga puuoksa ja rohukõrre peale

tamme-lõhmuse segamets Pühateniidu edelanurgas

Allikaoru allikajärve veealune maailm

sulnid suvesoojusest kantud vaated Allikaorust Allikasoo sooavaruste suunas

Lepna hiidpappel. siinse ümbruskonna suurim ja jämedaim puu

simajad õhtujahedusest kantud vaated Allikaorust uduvaibaga kaetud Allikasoo suunas

sarapuude vahel seltsiv vana tamm Üüvere Hiiemäel

kollane harik (ramaria aff. flava) Sallimetsamaa põhjaosas

Kampri põld Üüvere küla lääneservas. rännaku algushetked

mudakihi tükkidega kaetud ämmakuleht (tussilago farfara) Üüvere Hiieallika juures

Üüvere Hiieallikas vaadatuna lääne-kirdeservast

 rännulised ravimuda-ja spaamõnusid nautlemas Üüvere Hiieallika lähistel

 vana tamm ja vana kiviaed, ümberringi sarapik. Üüvere Hiiemägi

tamme-sarapuu salumets Leedoniidul. kuna oli teine üsna mägine siis oleks paiga kohta paslik öelda ka Leedoniidumägi. vanadel mõisakaartidel hõlmab Leedoniidu (Lehdo nieth) nimeline ala osaliselt ka tänapäeval tähistatud Üüvere Hiiemäge. nimelt asub Hiiemägi Leedoniidust idas. teisalt jälle, teine pool tänapäeval tähistatud Hiiemäest jäi Leedovälja (Lehdo welli) piiridesse. sellest lähtudes võib oletada, et kogu see Leedo-nimedega seotud maa-ala võis olla püha hiieala. selle tunnistuseks olgu kasvõi see, et Leedoniidust lõunas ja edelas asus Hiiasoo (Hia soo) nimeline ala ning Leedoniidust läände ja osaliselt ka loodesse jäi aga selline sooala nagu Pühate tagune soo (Pihhate taggone soo). seega ulatus pühalikkuse mõjuala kaugemalegi läände, edelasse ja osaliselt ka loodesse Leedo niidust. Pühate tagusest soost omakorda asusid kirde-põhja suunas Pühateniidu-nimeline (Pihhate nieth) kohapaik ja põhja-loode suunas ka Pühatemäe-nimeline (Pihhate maecki) kohapaik. olustik -loodus, puutumatus ja ebamaine õhkkond olid siinsel Leedoniidumäel igati eeskujulikult esindatud. siin oli metsaalune kohati üsna kividerohke, esines ka väiksemaid kivikuhjatisi

muinasjutulistes värvides Leedoniidumäe nõiduslike kõveriktammedega keskkoht. kuva jäädvustaja on omal algatusel veidi ebamaiseid värvitoone kunstlikult juurde lisanud

Leedoniidumäe "ruunikivi" ehk siis kivi mille peal võis selle ühes osas märgata teatud nurga alt vaadates ruunide sarnaseid nelikandilisi kujundeid

looduslik mustrilooming tõrupuu tüve peal. teravam silm võib teravamal vaatlemisel täheldada selle alaosas ühesilmalist inimnägu (otsevaates). Leedoniidumägi

väiksem nimetu küngas Leedoniidul. siin kasvas teljepuuna üksik vana kõiv, mida ümbritses noortest kõivudest ja keskealistest varvekestest koosnev metsatukk. on huviväärne, et see väike soosaar (võib nimetada soosaareks, kuna oli teistest Leedoniidu aladest eraldatud väikese sooribaga) meenutas reljeefkaardi pealt vaadates kui mingit vasakule profiilis hüppavat kassi

hunnitud vaated Leedoniidu väikese künkliku soosaare kolme püha kase tagant Pühate tagusele soole ja selle taga olevatele metsaga kaetud Pühateniidu- ja Küüniniidu-nimelistele kuivaladele. esimene vasakul ja teine paremal pool

aja mahavõtmine Leedoniidu väikesel künklikul soosaarel. esiplaanil vasakult paremale rännulised Heli, Laulupiiga (püsti) ja Pihlapiiga. siin leidis aset tagasihoidlik lõunasöömaaeg

tammik Pühateniidumäe kaguosas. kuval oleva kahe tamme tüvest joonistub välja kõige ohtlikum ja tugevam ruun - thurisaz

vaade Pühatemäelt Sallimetsa soole. taamal Kesksoomägi

Pühatemäe kivine põhjaserv

harilik silmarohi (euphrasia officinalis). võis teine mingi haruldasem isend olla, kuna õied tundusid tavalise silmarohu omast suuremad. Sallimetsamäe kagunurk

sambla roostekarvaste eoskuparde vahele oli ära peidetud roostekarvalaiguline kirju muna. Sallimetsamäe keskkoht

sisenemine Sallimetsamaa valgusküllasesse kuningriiki

eelmise kuva jätk. samm lähemale kuningriigi piirile (kiviaiale) ja astumine üle üle, seejärel kummardumine ja aupaklik sisenemine valgesse paika - Sallimetsamaale

Sallimetsamaa nurm. vaadatuna põhja poolt tulles. vasakut kätt talukoha (-kohtade) juures olevad põlispuudest metsatukad

suurtest põlispuudest väike metsatukk. kuskil nende puuhiiglaste vahel asus muiste talukoht. Sallimetsamaa kirdenurk

ristämblik (araneus diadematus) võrku keeratud saagiga. Sallimetsamaa ja Pitkasmäe vaheline mets

suursugused vaherpuud Pitkasmäe lõunaserva veeres, Allikaorust sadakond sammu kirdes

Allikaorust välja voolav nimetu oja. esiplaanil Allika soo, sellest tagapool vasakut kätt terendavad soosaared ehk nn Soo tagused mäed

eelmise kuva jätk. Allikaorust lõunasse välja voolav oja lähedalt vaadatuna

Allikaorg kogu oma hilissuvises ilus. vaade sellele kagust Allika soo poolt. taamal rohelise vaibaga kaetud rohumaa

Allikaorgu piirav kiviaed. aia sisse oli ühe allikavõtmise koha juurde ehitatud poolringukujuline kividest piire

kiviaed Allikaorust idas

taevapeegeldus Allikaoru allikavee sisemaailmas

Laulupiiga ja Pihlapiiga Allikaoru põhjakaldal allikavett võtmas

Allikaoru allikatiik vaadatuna põhja poolt

vaade üle Allikaoru tiigi Allikasoo (Allika soo) suunas, nende kahe vahel üksik sihvakas kasepuu

roheliste veetaimedega kaunistatud veesilm Allikaorust edelas

Allikasoo (Allika soo) vaadatuna Allikaoru kaguservast. taamal kaugustes soosaared (kuva keskel olevad metsatukad) - Allika soo tagused mäed

kuhik-vesinutt (hygrocybe conica) Veskipõllu metsas Lepna tammikuala idaservas

Maadevahe jõgi ehk vanema nimetusega Tõnni jõgi. vaade sellele Lepna tammikust Veskipõllu silla juurest

varavidevik Lepna tammikus, esiplaanil rohesamblalisse kasukasse mähitud kivi. peale tammede olid siin esindatud ka niinepuud

algiz-ruuni meenutava võraga tõrupuu Lepna tammiku edela-lääneosas. algize häälik on z ja tähendab nii sünni-(õigetpidisena) kui ka surmaaega (tagurpidisena), niisamuti ka naist (õigetpidisena) ja meest (tagurpidisena)

ja saagem tuttavaks. Lepna metsade ja ilmselt kogu sealse ümbruskonna kõige suurem ja uhkem puu, n.ö. korralik metsahiiglane - Lepna pappel. vaade temale põhja poolt

öökulli kujutis Lepna papli koore peal. öökulli teatakse vanade mütoloogiate järgi kui lindu, kes liigub teispoolsuses

vaade Lepna papli võrale altpoolt lõuna-kagu suunast

Lepna pappel lääne poolt vaadatuna. on näha kuidas tema võra on videvikukuldses lõkendama löönud ja nõnda oli ta paistmas kaugustesse. nagu ka kuva pealt näha oli ta teistest ümbruskonna puudest ligi kolmandiku võrra pikem

kalmekoht Lepna katkukoha juures

Allikasoo (Allika soo) uduses videvikuvalguses. esiplaanil veidi vasakut väike veesilm, taamal kaugustes Allika soo tagused mäed (kuskil nende taga või vahel ka Kurepesaksi-nimeline koht)

sulnid videvikuhetked sihvaka Allikaoru kase juures. puu kõrval vasakul keskel paistmas ka väike kasvav noorkuu

videvikuilu Pitkasmäe lõunaserva juures. madalad mustad kogud kuva all on kadakad

Üüvere rännak:
Osalejad: Laulupiiga, Heli, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Üüvere hiis, Pühate tagune soo, Pühate mägi, Sallimetsamägi, Sallimetsamaa, Maadevahe (Tõnni) jõgi, Lepna talukoht, Sallimetsa soo, Üüvere küla, Laimjala vald, Saaremaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar