hilisvideviku embuses olev simajates ebamaistes värvides Allikaorg koos kasvava noorkuu ja tema veepeegeldusega. teda ümbritsemas piimjas udu ja sõnatuks võttev loodusilu. Allikaorg oli rännaku kõige erilisem avastus. ehkki kohast oli oldud teadlik, polnud ta rännakupäeva oluliste matkapunktide seas esindatud. siiski läks kõik teistmoodi. siia satuti saatuse tahtel kogunisti kahel (edasiminek ja tagasitulek) korral. saatusejumalannad nornid juhtusid sel päeval oma saatuseniite just nõnda osavastu tõmbama, et rännulised teps mitte ei saanud sellest taevalikust kohast kuidagi mööda minna
üliharuldane puuseen maksak (fistulina hepatica) Pühateniidumäe kirdenugas
Leedoniidu lääneosas asuva väikese nimetu künka varvekesterohke loodenurk
sulnid videvikuvaated kadakametsaga kaetud Pitkasmäe lõunaservast Allikasoo avaruste suunas
ristämblikust (araneus diadematus) vardija Pühatemäe lõunaväravate lähistel. ristämblikke oli sellel retkel vist kõikjal nõnda tihedasti, et neid jätkus pea iga puuoksa ja rohukõrre peale
tamme-lõhmuse segamets Pühateniidu edelanurgas
Allikaoru allikajärve veealune maailm
sulnid suvesoojusest kantud vaated Allikaorust Allikasoo sooavaruste suunas
Lepna hiidpappel. siinse ümbruskonna suurim ja jämedaim puu
simajad õhtujahedusest kantud vaated Allikaorust uduvaibaga kaetud Allikasoo suunas
sarapuude vahel seltsiv vana tamm Üüvere Hiiemäel
kollane harik (ramaria aff. flava) Sallimetsamaa põhjaosas
Kampri põld Üüvere küla lääneservas. rännaku algushetked
mudakihi tükkidega kaetud ämmakuleht (tussilago farfara) Üüvere Hiieallika juures
Üüvere Hiieallikas vaadatuna lääne-kirdeservast
rännulised ravimuda-ja spaamõnusid nautlemas Üüvere Hiieallika lähistel
vana tamm ja vana kiviaed, ümberringi sarapik. Üüvere Hiiemägi
tamme-sarapuu salumets Leedoniidul. kuna oli teine üsna mägine siis oleks paiga kohta paslik öelda ka Leedoniidumägi. vanadel mõisakaartidel hõlmab Leedoniidu (Lehdo nieth) nimeline ala osaliselt ka tänapäeval tähistatud Üüvere Hiiemäge. nimelt asub Hiiemägi Leedoniidust idas. teisalt jälle, teine pool tänapäeval tähistatud Hiiemäest jäi Leedovälja (Lehdo welli) piiridesse. sellest lähtudes võib oletada, et kogu see Leedo-nimedega seotud maa-ala võis olla püha hiieala. selle tunnistuseks olgu kasvõi see, et Leedoniidust lõunas ja edelas asus Hiiasoo (Hia soo) nimeline ala ning Leedoniidust läände ja osaliselt ka loodesse jäi aga selline sooala nagu Pühate tagune soo (Pihhate taggone soo). seega ulatus pühalikkuse mõjuala kaugemalegi läände, edelasse ja osaliselt ka loodesse Leedo niidust. Pühate tagusest soost omakorda asusid kirde-põhja suunas Pühateniidu-nimeline (Pihhate nieth) kohapaik ja põhja-loode suunas ka Pühatemäe-nimeline (Pihhate maecki) kohapaik. olustik -loodus, puutumatus ja ebamaine õhkkond olid siinsel Leedoniidumäel igati eeskujulikult esindatud. siin oli metsaalune kohati üsna kividerohke, esines ka väiksemaid kivikuhjatisi
muinasjutulistes värvides Leedoniidumäe nõiduslike kõveriktammedega keskkoht. kuva jäädvustaja on omal algatusel veidi ebamaiseid värvitoone kunstlikult juurde lisanud
Leedoniidumäe "ruunikivi" ehk siis kivi mille peal võis selle ühes osas märgata teatud nurga alt vaadates ruunide sarnaseid nelikandilisi kujundeid
looduslik mustrilooming tõrupuu tüve peal. teravam silm võib teravamal vaatlemisel täheldada selle alaosas ühesilmalist inimnägu (otsevaates). Leedoniidumägi
väiksem nimetu küngas Leedoniidul. siin kasvas teljepuuna üksik vana kõiv, mida ümbritses noortest kõivudest ja keskealistest varvekestest koosnev metsatukk. on huviväärne, et see väike soosaar (võib nimetada soosaareks, kuna oli teistest Leedoniidu aladest eraldatud väikese sooribaga) meenutas reljeefkaardi pealt vaadates kui mingit vasakule profiilis hüppavat kassi
hunnitud vaated Leedoniidu väikese künkliku soosaare kolme püha kase tagant Pühate tagusele soole ja selle taga olevatele metsaga kaetud Pühateniidu- ja Küüniniidu-nimelistele kuivaladele. esimene vasakul ja teine paremal pool
aja mahavõtmine Leedoniidu väikesel künklikul soosaarel. esiplaanil vasakult paremale rännulised Heli, Laulupiiga (püsti) ja Pihlapiiga. siin leidis aset tagasihoidlik lõunasöömaaeg
tammik Pühateniidumäe kaguosas. kuval oleva kahe tamme tüvest joonistub välja kõige ohtlikum ja tugevam ruun - thurisaz
vaade Pühatemäelt Sallimetsa soole. taamal Kesksoomägi
Pühatemäe kivine põhjaserv
harilik silmarohi (euphrasia officinalis). võis teine mingi haruldasem isend olla, kuna õied tundusid tavalise silmarohu omast suuremad. Sallimetsamäe kagunurk
sambla roostekarvaste eoskuparde vahele oli ära peidetud roostekarvalaiguline kirju muna. Sallimetsamäe keskkoht
sisenemine Sallimetsamaa valgusküllasesse kuningriiki
eelmise kuva jätk. samm lähemale kuningriigi piirile (kiviaiale) ja astumine üle üle, seejärel kummardumine ja aupaklik sisenemine valgesse paika - Sallimetsamaale
Sallimetsamaa nurm. vaadatuna põhja poolt tulles. vasakut kätt talukoha (-kohtade) juures olevad põlispuudest metsatukad
suurtest põlispuudest väike metsatukk. kuskil nende puuhiiglaste vahel asus muiste talukoht. Sallimetsamaa kirdenurk
ristämblik (araneus diadematus) võrku keeratud saagiga. Sallimetsamaa ja Pitkasmäe vaheline mets
suursugused vaherpuud Pitkasmäe lõunaserva veeres, Allikaorust sadakond sammu kirdes
Allikaorust välja voolav nimetu oja. esiplaanil Allika soo, sellest tagapool vasakut kätt terendavad soosaared ehk nn Soo tagused mäed
eelmise kuva jätk. Allikaorust lõunasse välja voolav oja lähedalt vaadatuna
Allikaorg kogu oma hilissuvises ilus. vaade sellele kagust Allika soo poolt. taamal rohelise vaibaga kaetud rohumaa
Allikaorgu piirav kiviaed. aia sisse oli ühe allikavõtmise koha juurde ehitatud poolringukujuline kividest piire
kiviaed Allikaorust idas
taevapeegeldus Allikaoru allikavee sisemaailmas
Laulupiiga ja Pihlapiiga Allikaoru põhjakaldal allikavett võtmas
Allikaoru allikatiik vaadatuna põhja poolt
vaade üle Allikaoru tiigi Allikasoo (Allika soo) suunas, nende kahe vahel üksik sihvakas kasepuu
roheliste veetaimedega kaunistatud veesilm Allikaorust edelas
Allikasoo (Allika soo) vaadatuna Allikaoru kaguservast. taamal kaugustes soosaared (kuva keskel olevad metsatukad) - Allika soo tagused mäed
kuhik-vesinutt (hygrocybe conica) Veskipõllu metsas Lepna tammikuala idaservas
Maadevahe jõgi ehk vanema nimetusega Tõnni jõgi. vaade sellele Lepna tammikust Veskipõllu silla juurest
varavidevik Lepna tammikus, esiplaanil rohesamblalisse kasukasse mähitud kivi. peale tammede olid siin esindatud ka niinepuud
algiz-ruuni meenutava võraga tõrupuu Lepna tammiku edela-lääneosas. algize häälik on z ja tähendab nii sünni-(õigetpidisena) kui ka surmaaega (tagurpidisena), niisamuti ka naist (õigetpidisena) ja meest (tagurpidisena)
ja saagem tuttavaks. Lepna metsade ja ilmselt kogu sealse ümbruskonna kõige suurem ja uhkem puu, n.ö. korralik metsahiiglane - Lepna pappel. vaade temale põhja poolt
öökulli kujutis Lepna papli koore peal. öökulli teatakse vanade mütoloogiate järgi kui lindu, kes liigub teispoolsuses
vaade Lepna papli võrale altpoolt lõuna-kagu suunast
Lepna pappel lääne poolt vaadatuna. on näha kuidas tema võra on videvikukuldses lõkendama löönud ja nõnda oli ta paistmas kaugustesse. nagu ka kuva pealt näha oli ta teistest ümbruskonna puudest ligi kolmandiku võrra pikem
kalmekoht Lepna katkukoha juures
Allikasoo (Allika soo) uduses videvikuvalguses. esiplaanil veidi vasakut väike veesilm, taamal kaugustes Allika soo tagused mäed (kuskil nende taga või vahel ka Kurepesaksi-nimeline koht)
sulnid videvikuhetked sihvaka Allikaoru kase juures. puu kõrval vasakul keskel paistmas ka väike kasvav noorkuu
videvikuilu Pitkasmäe lõunaserva juures. madalad mustad kogud kuva all on kadakad
Üüvere rännak:
Osalejad: Laulupiiga, Heli, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Üüvere hiis, Pühate tagune soo, Pühate mägi, Sallimetsamägi, Sallimetsamaa, Maadevahe (Tõnni) jõgi, Lepna talukoht, Sallimetsa soo, Üüvere küla, Laimjala vald, Saaremaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar