Angaväli (paremal olev põllumaa) ja Angamägi (metsatukaga kaetud väike küngas vasakul). rännaku algushetked
vaade Angamäe kaguservast lõuna suunas üle Angavälja tagapool olevale rohelisele künkale - Sarapikumäele
suured kivid kobaras Angamäe loodeserva veeres
eelmise kuva jätk. vaade üle suure kivi Angavälja põllule
Angamäe üks pilkupüüdvamaid kive. oli teine üsna suur (n.ö. istuva härja suurune) ja kaunistatud (ilmselt looduse ehk Looja poolt) imeliste ja salapäraste kujunditega, mis vagude ja voltidena selle peal jooksid. Angamäe kirde-idaserv
eelmise kuva jätk. üks huvitavamaid kujundeid Angamäe suure kivi ülaosas. kes mida näeb siin - kujund või kujundite kogum on nõnda eriline, et erinevatel ajahetkedel võib selles märgata ka erinevaid asju
eelmise kuva jätk. sama kivi eemalt ida poolt vaadatuna
sammaldunud kiviaed Paeaugu mägede lääneserva juures
Helikambremäe (üks väike ja idüllilise iseloomuga küngas Paeaugu mägedes) aastaringselt õitsevad kaheksakant-õisikuga lilled
asbtraktselt veider segu ühtseks koogiks sulandunud puulehtedest ja seentest. Paeaugumäed
kuivanud kännuseente karkassid kännu peal. Paeaegumäed
seenekaunistusega kännupealne. Paeaugumäed
ühed vähestest, kes suvevärsket rohelisust siinsesse hallisegusesse sügiskullasusse külvasid. väike ojake Paeaugumägedest kagus
osjalised kaarutamas. väike kõrgendik Paeaugumägedest kagus
kooreseppade uuristused vanal palgil. väike kõrgendik Paeaugumägedest kagus
eelmise kuva jätk. veel kooreseppade uuristusi sama palgi pealt. seesinane meenutab nagu mingit paremale vaatavat lindu või linde või midagi sellist või noh vähemasti on ühel neist kui mitte mitmel linnu moodi pea otsas
puu otsa roniv seen. väike kõrgendik Paistemägedest loodes
samblamüts puu kännul ja müts seest välja turritavad eoslehekesed. väike kõrgendik Paistemägedest loodes
esimesed hetked Paistemägedes. rännuline Tulepiiga on just äsja jõudnud esimese künka otsa ja on parajasti endast läbi laskmas sealseid vaateid. Paistemägede loodeosa
väärtuslikud sügistalvised puuseened puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) Paistemägede kesk-edelaosas
eelmise kuva jätk. kuldset sügisilu puidu-sametkõrgeste (flammulina velutipes) näol. ülemaailmselt on need kasuliku väärtusega vähivastased söögiseened tuntud jaapanikeelse nimetuse enokitake all. ülemaailmselt tuntakse seda veel ka golden needle mushroom'i (kuldnõel, kuldnõela seen) nime all
eelmise kuva jätk. puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) mustvalgetes värvides
Paistemägede idaosas asus üks suuremat sorti küngas (mägi), oli teine üsna järskude nõlvadega ja kaetud vana põlismetsaga, mille seas oli üsna palju nii umbes 100-150-aastaseid lõhmuseid. võimalik, et see oli ka kunagise Paistemäe üks kesksemaid kohti... n.ö. Paistemäe süda, vähemasti tundus see siinse mäestiku kõrgema koha ja selle juures oleva järsema oru osas ning veel ka selle peal kasvava sellise vana põlismetsa näol üsna hingestatud ja eriline koht olevat
eelmise kuva jätk. põlismetsaga kaetud Paistemägede idapoolne küngas (läänepoolne kallak) ja selle põlispuudest nõglapuud
eelmise kuva jätk. siin-seal ilmestasid künkapealset põlismetsa vanad suursugused lõhmused. künka loodekallak
eelmise kuva jätk. rohesamblasse rüütatud väänleva tüvega vana ja väärikas lõhmus. Paistemägede idapoolse künka loode-põhjakallak
eelmise kuva jätk. sama künka kirdepoolne nurk. rännulise Ilpi jutud ja hetked vana kõivupuu seltsis
eelmise kuva jätk. kusagil eelmisest kohast paar sammu edasi kasvas veel üks väärikas vana lõhmus
eelmise kuva jätk. rännulise Pihlpiiga mõtisklused vana kaarja lõhmuse peal. sellest lõhmusest oli üks kuva juba eespool - väänleva tüvega vana väärikas lõhmus
Paistemäe idaservas oleva künka põhjapoolne nurk ja selle juures olev ümberkukkunud haab
vahva sinihalliservalise kübaraga seen. Paistemägede idaserva künka põhjapoolne osa
T-täheks ehk ka võib olla thurisaz-ruuniks muutunud tammepuu. Paistemägede kõige kirdepoolsem küngas
kellegi metslooma urg. Paistemägede kõige kirdepoolsem küngas
päeva ehk suure kuldkollase paiste tulemine. see oli selle rännakupäeva ainus hetk, kus suur päev ennast nätamas käis (korraks). Paistemägede kirdekülje alune lepik
vaprad rännulised ületamas Paistemägede ja Angamägede vahelist veesoont
puulehtede vahelt välja turritav kukeseen (cantharellus cibarius). väikene künkake Paistemägede ja Angamägede vahel
väike aga üsna kõrge ja järskude nõlvadega mägi - Piksemägi. vaade sellele loode poolt tulles
vaade loode poolt tulles Piksemäe edelaosale ehk selle kõige kõrgemale osale
Piksemäe mäeharja peal, täpsemalt siis selle keskkohas. oli tõesti siin olla üsna meeliülendav, kogu ümbrus oli nagu peopesa peal, avarust oli ka muidugi palju, kuid tõde ta oli, et koht oli muust maastikust oluliselt kõrgem ja sestap nägi ka siit kaugemal, üle teiste madalamate mägede ja küngaste puude
kooreüraskite poolt (pole välistatud, et nende kaudu kogunisti ka Piksejumala enda poolt) jäetud kirjad kuivanud puul Piksemäe põhja-loodeserva juures. nagu näha on, on kirja pandud jutud siin üsna pikad ja põhjalikud
eelmise kuva jätk. veel huviväärseid kirjasid Piksemäe kooreseppadelt
eelmise kuva jätk. veel sama puu peal olevaid kooreseppade salakirjasid
Piksemäe edelaserva ilmestav veidrakujuline neimpuu
rännuliste hetked iseendale vana kõivu all. kuva peal (vasakult paremale) rännulised Agnes (puu all istukil), Tulepiiga (kaske puudutades) ja Pihlapiiga (peedikarvapunases vaatamas puu ladva suunas). Piksemäe keskkoht
Piksemäe kagunõlv ja siinsed põlispuud (peamiselt kuused, niined ja kased)
nii nagu Paistemäelgi olid selle servades omad väänlevad pärnad, nii oli ka Piksemäe lõuna-kagujalamil oma pärnakõverik
nõgla-ja hundipuude segamets. Piksemäest umbes mõnisada sammu lõuna-edela pool olev madal mineraalmaast künkake
eelmise kuva jätk. siinses metsas rippus ühe hundipuu küljes üsnagi peenikese ühenduslüli abil üks vägagi pilkupüüdev haavataelik (phellinus tremulae)
eelmise kuva jätk. ürgilmeline nõgla-ja hundipuu segamets vaadatuna teise nurga alt
x'eelmise kuva jätk. üks nõgalpuu oli kukkunud kahe teise nõgalpuu peale ja nõnda joonistus nende kolme nõglapuu seest välja kohmakas uruz-ruun
potsataja näoga puupahk kuusepuul. mätlikuline lodumets Jalakaaugu mägedest põhjas
ümberkukkunud puu mullakamaraga juurestik ja selle alla roheline tiik. mätlikuline lodumets Jalakaaugu mägedest põhjas
rammusate sammaltaimedega kaetud põlispuust hundipuu Jalakaaugu mägede keskkohas
väikesed sügisesed küngaste vahelised veesilmad ürgloodusmetsas. Jalakaaugu mägede kaguosa
Jalakaaugu mägede kagunurk ja siinne vääriselupaigast põlismets
rännuline Agnes ületamas ümberkukkunud puu peal kõndides ja kadikuga toestades Jalakaaugu mägesid Linnmägedest eraldavat veesoont
Linnamägede peal kasvav põlismets
Piksemäe rännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Tulepiiga, Agnes, Ilp, Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Paistemäed, Angamäed, Piksemägi, Linnamäed, Kõrma küla, Rägavere vald, Lääne-Virumaa
vaade Angamäe kaguservast lõuna suunas üle Angavälja tagapool olevale rohelisele künkale - Sarapikumäele
suured kivid kobaras Angamäe loodeserva veeres
eelmise kuva jätk. vaade üle suure kivi Angavälja põllule
Angamäe üks pilkupüüdvamaid kive. oli teine üsna suur (n.ö. istuva härja suurune) ja kaunistatud (ilmselt looduse ehk Looja poolt) imeliste ja salapäraste kujunditega, mis vagude ja voltidena selle peal jooksid. Angamäe kirde-idaserv
eelmise kuva jätk. üks huvitavamaid kujundeid Angamäe suure kivi ülaosas. kes mida näeb siin - kujund või kujundite kogum on nõnda eriline, et erinevatel ajahetkedel võib selles märgata ka erinevaid asju
eelmise kuva jätk. sama kivi eemalt ida poolt vaadatuna
sammaldunud kiviaed Paeaugu mägede lääneserva juures
Helikambremäe (üks väike ja idüllilise iseloomuga küngas Paeaugu mägedes) aastaringselt õitsevad kaheksakant-õisikuga lilled
asbtraktselt veider segu ühtseks koogiks sulandunud puulehtedest ja seentest. Paeaugumäed
kuivanud kännuseente karkassid kännu peal. Paeaegumäed
seenekaunistusega kännupealne. Paeaugumäed
ühed vähestest, kes suvevärsket rohelisust siinsesse hallisegusesse sügiskullasusse külvasid. väike ojake Paeaugumägedest kagus
osjalised kaarutamas. väike kõrgendik Paeaugumägedest kagus
kooreseppade uuristused vanal palgil. väike kõrgendik Paeaugumägedest kagus
eelmise kuva jätk. veel kooreseppade uuristusi sama palgi pealt. seesinane meenutab nagu mingit paremale vaatavat lindu või linde või midagi sellist või noh vähemasti on ühel neist kui mitte mitmel linnu moodi pea otsas
puu otsa roniv seen. väike kõrgendik Paistemägedest loodes
samblamüts puu kännul ja müts seest välja turritavad eoslehekesed. väike kõrgendik Paistemägedest loodes
esimesed hetked Paistemägedes. rännuline Tulepiiga on just äsja jõudnud esimese künka otsa ja on parajasti endast läbi laskmas sealseid vaateid. Paistemägede loodeosa
väärtuslikud sügistalvised puuseened puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) Paistemägede kesk-edelaosas
eelmise kuva jätk. kuldset sügisilu puidu-sametkõrgeste (flammulina velutipes) näol. ülemaailmselt on need kasuliku väärtusega vähivastased söögiseened tuntud jaapanikeelse nimetuse enokitake all. ülemaailmselt tuntakse seda veel ka golden needle mushroom'i (kuldnõel, kuldnõela seen) nime all
eelmise kuva jätk. puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) mustvalgetes värvides
Paistemägede idaosas asus üks suuremat sorti küngas (mägi), oli teine üsna järskude nõlvadega ja kaetud vana põlismetsaga, mille seas oli üsna palju nii umbes 100-150-aastaseid lõhmuseid. võimalik, et see oli ka kunagise Paistemäe üks kesksemaid kohti... n.ö. Paistemäe süda, vähemasti tundus see siinse mäestiku kõrgema koha ja selle juures oleva järsema oru osas ning veel ka selle peal kasvava sellise vana põlismetsa näol üsna hingestatud ja eriline koht olevat
eelmise kuva jätk. põlismetsaga kaetud Paistemägede idapoolne küngas (läänepoolne kallak) ja selle põlispuudest nõglapuud
eelmise kuva jätk. siin-seal ilmestasid künkapealset põlismetsa vanad suursugused lõhmused. künka loodekallak
eelmise kuva jätk. rohesamblasse rüütatud väänleva tüvega vana ja väärikas lõhmus. Paistemägede idapoolse künka loode-põhjakallak
eelmise kuva jätk. sama künka kirdepoolne nurk. rännulise Ilpi jutud ja hetked vana kõivupuu seltsis
eelmise kuva jätk. kusagil eelmisest kohast paar sammu edasi kasvas veel üks väärikas vana lõhmus
eelmise kuva jätk. rännulise Pihlpiiga mõtisklused vana kaarja lõhmuse peal. sellest lõhmusest oli üks kuva juba eespool - väänleva tüvega vana väärikas lõhmus
Paistemäe idaservas oleva künka põhjapoolne nurk ja selle juures olev ümberkukkunud haab
vahva sinihalliservalise kübaraga seen. Paistemägede idaserva künka põhjapoolne osa
T-täheks ehk ka võib olla thurisaz-ruuniks muutunud tammepuu. Paistemägede kõige kirdepoolsem küngas
kellegi metslooma urg. Paistemägede kõige kirdepoolsem küngas
päeva ehk suure kuldkollase paiste tulemine. see oli selle rännakupäeva ainus hetk, kus suur päev ennast nätamas käis (korraks). Paistemägede kirdekülje alune lepik
vaprad rännulised ületamas Paistemägede ja Angamägede vahelist veesoont
puulehtede vahelt välja turritav kukeseen (cantharellus cibarius). väikene künkake Paistemägede ja Angamägede vahel
väike aga üsna kõrge ja järskude nõlvadega mägi - Piksemägi. vaade sellele loode poolt tulles
vaade loode poolt tulles Piksemäe edelaosale ehk selle kõige kõrgemale osale
Piksemäe mäeharja peal, täpsemalt siis selle keskkohas. oli tõesti siin olla üsna meeliülendav, kogu ümbrus oli nagu peopesa peal, avarust oli ka muidugi palju, kuid tõde ta oli, et koht oli muust maastikust oluliselt kõrgem ja sestap nägi ka siit kaugemal, üle teiste madalamate mägede ja küngaste puude
kooreüraskite poolt (pole välistatud, et nende kaudu kogunisti ka Piksejumala enda poolt) jäetud kirjad kuivanud puul Piksemäe põhja-loodeserva juures. nagu näha on, on kirja pandud jutud siin üsna pikad ja põhjalikud
eelmise kuva jätk. veel huviväärseid kirjasid Piksemäe kooreseppadelt
eelmise kuva jätk. veel sama puu peal olevaid kooreseppade salakirjasid
Piksemäe edelaserva ilmestav veidrakujuline neimpuu
rännuliste hetked iseendale vana kõivu all. kuva peal (vasakult paremale) rännulised Agnes (puu all istukil), Tulepiiga (kaske puudutades) ja Pihlapiiga (peedikarvapunases vaatamas puu ladva suunas). Piksemäe keskkoht
Piksemäe kagunõlv ja siinsed põlispuud (peamiselt kuused, niined ja kased)
nii nagu Paistemäelgi olid selle servades omad väänlevad pärnad, nii oli ka Piksemäe lõuna-kagujalamil oma pärnakõverik
nõgla-ja hundipuude segamets. Piksemäest umbes mõnisada sammu lõuna-edela pool olev madal mineraalmaast künkake
eelmise kuva jätk. siinses metsas rippus ühe hundipuu küljes üsnagi peenikese ühenduslüli abil üks vägagi pilkupüüdev haavataelik (phellinus tremulae)
eelmise kuva jätk. ürgilmeline nõgla-ja hundipuu segamets vaadatuna teise nurga alt
x'eelmise kuva jätk. üks nõgalpuu oli kukkunud kahe teise nõgalpuu peale ja nõnda joonistus nende kolme nõglapuu seest välja kohmakas uruz-ruun
potsataja näoga puupahk kuusepuul. mätlikuline lodumets Jalakaaugu mägedest põhjas
ümberkukkunud puu mullakamaraga juurestik ja selle alla roheline tiik. mätlikuline lodumets Jalakaaugu mägedest põhjas
rammusate sammaltaimedega kaetud põlispuust hundipuu Jalakaaugu mägede keskkohas
väikesed sügisesed küngaste vahelised veesilmad ürgloodusmetsas. Jalakaaugu mägede kaguosa
Jalakaaugu mägede kagunurk ja siinne vääriselupaigast põlismets
rännuline Agnes ületamas ümberkukkunud puu peal kõndides ja kadikuga toestades Jalakaaugu mägesid Linnmägedest eraldavat veesoont
Linnamägede peal kasvav põlismets
Piksemäe rännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Tulepiiga, Agnes, Ilp, Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Paistemäed, Angamäed, Piksemägi, Linnamäed, Kõrma küla, Rägavere vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar