vana paekividest keldrihoone Alttoa talukoha juures. asus teine Turjemäe kirdeosa jalamil tagaosaga vastu Turjemäge
Turjemäe kallak põhja-kirdeosas
vanad põlispuud, vististi lõhmuspuud, Turjemäe põhjapoolsel kallakul
Turjemäe kõrgused lähevad iga sammuga suuremaks. kuva peal rännuline Pruusipiiga kõike seda suursugust ilu endasse laskmas. teerada Alltoa talukoha ja Turje keldri vahel
Turjemäe põhjakallak Turje keldri juures, sellest kirdes
Turje keldri jääpurikates läänepoolne osa
Turje keldri jäätunud juga ehk piimasammas ja selle ette põlvedele laskunud rännuline Pruusipiiga. samba taga vasemat kätt on näha ka teisi rännulisi (sinises-mustas - rännuline Päevapaiste ja punases rännuline Aire) samba peal ja keldri õõnsuses olevaid jääpurikaid jäädvustamas
Turje keldri katusepealselt voolanud piimajõed on jäätunud imeliseks piimasambaks
eelmise kuva jätk. vaade Turje sambaks tardunud joa sulisevasse sisemusse ja seda ääristavatesse jäämustritesse-ja kujunditesse
eelmise kuva jätk. ühes kohas selle jääpurikates samba seina pealt joonistus välja kellegi saladusliku naisolendi nägu. vahest on selle näol tegemist ei kellegi muu kui ühe sealse piirkonna tuntuma mütoloogilise tegelasega Turje-eidega? või siis, kui see siiski ei ole Turje-eit, siis võib ta ehk olla teine sealne mütoloogiline naistegelane - kaljapiiga Kai. siit ka mõned pärimusjutud Turje-eide ja kaljapiiga Kai kohta:
"kord kündnud üks mees kalda peal põldu. korraga kuulnud ta, et keegi hüüdnud: "Kai, too kapaga kalja!" tema öelnud seda kuuldes: "too mulle ka!" kohe olnud kaljakapp nagu iseenesest mehe juures. mees joonud isu täis, õige hea kali olnud, ja kapp olnud jälle kadunud. korra toonud üks mees Rannametsa heinamaalt heinu. Kureallika teelahkmes palunud üks vanaeit teda peale võtta. mees võtnud. tee peal seletanud eit: "ma olen Turje eit ja lähen Piirita moorile katsikule." annud siis ka kaks kooki mehele, õige head koogid olnud."
"kord kuulnud jälle üks linnamineja, et keegi taga järel hüüdnud: "Turje eit saadab Piirita moorile palju tervikseid.""
ERA II 292, 151/2 (8) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kiiu vanadekodu – G. Vilbaste < Anna Vilistus, 73 a. (1940).
vaade Turje keldri idapoolsele nurgale
jääpurikatest kardinad Turje keldri ees. vaade keldri läänepoolsest taganurgast idapoolse nurga poole, kus parajasti seismas rännuline Päevapaiste
Turje keldri piimasambaks jäätunud sulisev ja/või helisev juga
neli vaprat rännulist (vasakult paremale - Aire, Marika, Aet ja Keret) seismas Turjemäe loodenurgas paiknevast seitsmest kalmekünkast kõige kirdepoolsema juures. vaade sellele ida poolt tulles
eelmise kuva jätk. siin siis seesama kalmeküngas koos selle juurde kuuluva sildiga lähedalt vaadatuna. väidetavalt on siia maetud juba enne Kristust (I aastatuhande II pool e Kr)
eelmise kuva jätk. selle kalmekünka puude külge olid seotud kümned Tiibeti palvelipud. siin üks huvitavamaid punase värviga lipukesi
eelmise kuva jätk. palvelippude sini-kollastesse niitidesse mässitud puuoks
eelmise kuva jätk. erivärvilised palvelipud rippumas kalmekünka kõige kagupoolsemal põõsaspuul ühe nööri peal
eelmise kuva jätk. huvitav sümboolika neil palvelippudel. keskne kuju oli siin jooksev (kappav) hobune, kelle selja ja/või turja peal oli kolm leegitsevat kalliskivi. budismi järgi tähendavat see järgmist. ratsutav hobune = lung ta = ehk siis tõlkes midagi sellist kui jõuline või tugev hobune. hobuse peal asuv lõke või tuli = ratna = leegitsevad kalliskivid. ta tähendab kiiruse sümbolit ja halva õnne transformeerumist heaks õnneks. kolm leegitsevat kalliskivi tähendavat Buddhat, Dharmat (budistlik õpetus) ja Sanghat (budistlik kogukond), kolm Tiibeti filosoofilise traditsiooni kolme nurgakivi. jäin selle teabe juures mõtisklema selle üle milline võiks olla antud sümbolite tähendus siinses läänemeresoome ilmaruumis. ja üsna koheselt sattusid mulle seepale pihku (ilma et ma oleksin mingit aega otsimisele pühendanud) kaks olulist tistaati Karl Kello raamatust "Vana aja raamat". esimene tsitaat: "päike kulgeb taevalage pidi päikesehobuse turjal ja läbib öösel allilma surmaveed kala kõhus." see sobiks siia konteksti üsnagi hästi - asukohaks ju Turjemägi ehk kellegi või millegi turi ja siit üle Turjemäe turja avanevad ju ka hunnitud vaated põhja-loode ja lääne suunas ehk siis selles suunas, kus asub ka meri. siit peaks ka väga hästi näha olema ka see, kuidas päike tuleb (ehk tõuseb) ida poolt... jalutab n.ö. päeva jooksul siinse Turjemäe turja peal ja läheb ööseks Turjemäest lääne poole ja kaob siis sinna, et nn oma öine surmavalla tsükkel läbi teha ja hommikuks taas idasse jõuda. vahest võikski siis Turjemäge võtta piltlikult öeldes kui mingit päikesehobuse turja, kus siis päike veereb üle panga kallaku allilma ja seal siis teda ootavasse öösse. ja jätkates: panga all oleva mere sees (ehk pimedas öös) ujuva kala kõhus läbibki seesama päike siis oma öise tsükli ja päevaseks ajaks tõuseb siis jälle siia selle suure olendi turja peale. tasub teada, et kunagistel ammustel aegadel ulatus meri siia pangani, kogunisti mingil veel varasemal ajal oli mere poolt kõrge kaldaga olev Turjemägi üks üsnagi pilkupüüdev kaldaäärne meresaar, mis oli oma kõrgusega eristatav ja äratuntav mere poolt tulijatele juba üsna kaugelt.
ja Karl Kello teine tsitaat: "narri kirev rüü arvatakse viitavat päikesekultusele. nii ongi. narri värvid kollane, sinine, punane on kolmainsusliku taevase tule värvid, kuldse päikese, hõbedase kuu ja punase tähe värvid. Eesti-soome tuntuima müütilise laulu „Kuldnaine” järgi sepistab ilmasepp endale kuldse kaasa kullast ja hõbedast, vahel lisaks vasestki. Kuldnaine on soomeugrilaste ürgne emajumal, mütoloogilist konteksti arvestades taevajumala abikaasa ning igavesti – loodetavasti – uuestisündiva Päikese ema." teise tsitaadiga saaks ehk asi selgemaks ka kolme leegitseva kalliskivi osas... need sobiksid üsnagi rahuldavalt kokku päikese ehk suure taevavalguse ehk üliheleduse kolme olemusega, kolme värviga. ning need kolm värvi lähevad üsnagi hästi kokku ka nende värvidega, mis on iseloomulikud tulisele leegile (leegitsevad kalliskivid) ehk siis milleks on ju teatavasti samuti punane, kollane ja sinine. kokkuvõtlikult öeldes kolm kalliskivi (ratna) sobiksidki siinses läänemeresoome ilmaruumis esindama päikest ehk Suurt Päeva isiklikult, kes ratsutamas oma päevast teekonda müütilise päikesehobuse turjal
eelmise kuva jätk. samas puudesalus rippuv teine palvelipuke, millel samuti peal hobune ja kalliskivid
teiste rännuliste (vasakult paremale - Päevapaiste, Pruusipiiga ja Pihlapiiga) tulek eespool mainitud kalmekünka suunas. tagaplaanil oleva puudesalu taga on Turjeoja org, kust siis Turje oja antud kuvast lähtuvalt kuskil vasakul pool Turje keldri juures joana alla voolab
harjakujulise võraga tõrupuu. nagu kuva pealt näha on peaaegu kõik oksad selles võras suundumas otse või peaaegu otse taeva poole. hõre närestikuline mets Turjemäe lääneosas Soone ja Pärnamäe talukohtade vahel
eelmise kuva jätk. samas tammikus leidus veel teisigi pilkupüüdvaid tõrupuid
loopealne Turjemäe keskkohas, Parasmetsast loodes
üksik saarepuu Turjemäe keskel oleval loopealsel
sarvedega tuletael (fomes fomentarius). Parasmetsa põhjaserv
õmbluste mustrid kasepuu peal. Parasmetsa põhjaserv
peenikese kõivupuu otsas rippuva suur puupahk. Parasmetsa lõunaserv
Parasmetsa tammekõverik. Parasmets oli tammede ja sarapuudega ilmestatud soosaareke Turjemäe keskkohas
pilkupüüdev lumepuudris tammepuu Parasmetsa keskkohas
sarapuu sees kasvav tõrupuu. polegi ennem veel juhtunud nägema sellist vaatepilti, kus tamm kasvamas keset sarapuu põõsast, ümbritsetuna n.ö. sarapuu oksamüürist. Parasmetsa lõunaserv
vana tõrupuu Parasmetsa ida-kaguservas
lume alt välja turritavad rohelised rohutuustid. Parasmetsa idaserv
tammekõverik Parasmetsa keskkohas
Parasmetsa tammeväravate läbimine. rännuline Pruusipiiga on just värava alt läbi astumas. Parasmetsa keskkoht
rohukõrtest uruz-ruunide väli Parasmetsa edelaserva veeres
pilkupüüdev tõrupuu Parasmetsast mõnisada sammu edelas
vana tammesalu väiksel künkal. Kuningakalmete väli
Kuningakalmete mets. selle metsa Kase talukoha poolse osa tüüppuistu oli tammik. põliste tammedega ilmestatud metsaosa teevad omapäraseks sealsed väikesed ümarakujulised künkakesed
üks huvitavamatest küngastest Kuningakalmete tammikus. siin peal on vanadele tammedele seltsiks kasvamas ka mõni saarepuu
põlistammed ühel ümarakujulisel künkakesel Kuningakalmete metsas
rännulised Aire, Keret ja Aet lõunat võtmas väikesel ümarakujulisel künkal Kuningakalmete lähistel
eelmise kuva jätk. sama tammik vaadatuna Kase talukoha poolt
eelmise kuva jätk. sellessamas tammemetsas kasvas teistest veidi eemal ka üks selline haraline tõrupuu
sihvakas saarepuu. Pärnamäe talukohast ida pool olev metsatukk
kivikuhjatise peal kasvav puudesalu. Turjemäe edelaserva äärne
suursugused põlisniined Turjemäe lääneserva kallaku juures
vapra rännulise Kereti laskumine Turjemäe lääneservast alla sealsesse pangaalusesse salumetsa. siinse salumetsa moodustasidki peamiselt pärnad ja saarepuud
järsk kallak Türjemäe lääneserva juures. kallaku peal kasvamas pärna-ja saarepuudest laialehine salumets
väänlevad Turjemäe läänekallaku pealsed niined
Turjemäe läänepoolne kallak ja sealne pangaalune mets altpoolt vaadatuna. Turjemäe teine (rohkem selline tänapäevasem) nimetus on ka Tsitre pank
eelmise kuva jätk. pangaalune mets vaadatuna lõunast põhja poole
eelmise kuva jätk. ja veel üks talvine vaade Turjemäe läänenõlvale
tuule poolt juurtest veidi lahti rebitud ja osaliselt väikse nurga all kaldu vajunud põline saarepuu. kuid nagu näha on mingid kandvamad juured suutnud puud selle lõplikust mahakukkumisest siiski päästa, tema juureniidistik on katkenud vaid osaliselt. Turjemäe läänenõlv
mets-kuukressi (lunaria rediviva) kõdrad (kõder - pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline avavili) Turjemäe lääne-loodejalamil. wikipedia teave selle kohta: mets-kuukress on Eestis harvaesinev ning kuulub III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. teda leidub peamiselt põhjarannikul salumetsades ja metsaservadel."
mets-kuukressi (lunaria rediviva) mets Turjemäe lääne-loodejalamil. neid oli siin palju. nende kuldsed kõdrad ilmestasid siinseid sanglepikuid üsna suure ala peal
Turjemäe loodenõlv ja sellel kasvav pärna enamusega salumets
eelmise kuva jätk. veel üks talvine hetk Turjemäe loodenõlva juures
Turjemäe loodenõlv ja sealne neimpuude mets vaadatuna teistes, n.ö. väheke muinasjutulisemates, värvides. selle värvilise kuva teeb huvitavaks see, et värvide moonutamise käigus, läks üks väike osa puid mäe ülaservas omal soovil kuldsetesse värvidesse. need kullakarvased toonid mõjutasid aga seda kuva selles mõttes, et tegid selle mäe ülaosas kasvavad puud justkui päikesekuldseks ehk päikesepaisteliseks ja lisasid seeläbi antud paigale juurde natuke ka sellist pühalikku mõõdet
hiiglaslik seatamm ehk sanglepp. oli teine üks viimaste aastate suurimaid ja kõrgemaid, mida olen juhtunud nägema. Turjemäe loodejalami äärne
eelmise kuva jätk. rännuliste hetked hiiglasliku seatamme all. siin vast toimuski rännaku selgroo murdmine. muideks, lisaks seatammele on sanglepal veel teisigi huvitavaid nimesid, üks neist on näiteks - koeratamm. vahest peakski käesoleval koera aastal kutsuma teda just niimoodi
suure pahakobaraga neimpuu. Turjemäe loodejalam
kuskil Turjemäe loodeserva ja Nõmmiku talukoha vahele jäi paksu metsa sisse üks mahajäetud majapidamine - 1946. aasta kaardi järgi olevat siin asunud Soinla nimeline talukoht. meeldiv peatuspaik (lõunasöömaajapaik) ajas ja ruumis rändavale rännulisele
eelmise kuva jätk. Soinla talukoha aidahoone
eelmise kuva jätk. aidahoone ukse arhailise väljanägemisega hinged
rännuliste kuldsed hetked Põdraniidi kivi juures
Põdraniidi kivi - keskmise suurusega rädrahn. vaade sellele lõuna-kagu poolt. ringleb legend et siia lähistele olevat Põhjasõja ajal raha maetud
Põdraniidi niit või siis lihtsalt Põdraniit. vaade sellele selle lääne-edelaservast ehk siis n.ö. Põdraniidi kivi poolt
Põdraniidi kuusk. vaatamata sellele, et loodusjõud olid puult ladva maha võtnud, jätkas ta paljude uute latvade kasvatamist
videvikuvärvides Tsitre rand kunagise Oru taukoha juures
kobrulise jääkaane all rippuvad keeglikujulised jääkellukesed. Tsitre rand Oru talukoha juures
rännuliste teekond tagasi alguspunkti. eemalt paistmas Turjemäe põhjaserv ehk nn Turjemäe Turjekeldri poolne osa
Turjemäe rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Pruusipiiga, Pihlapiiga, Marika, Keret, Aire, Aet, Leho, Oskar, Soolemb
Distantsi pikkus: 11,5 km
Asukoht: Turjemägi, Turje kelder, Parasmets, Põltsamaa seljandik, Lahemaa rahvuspark, Tsitre küla, Soorinna küla, Muuksi küla, Kuusalu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar