keltsalill (hepatica nobilis) nigu lõuendil. Endrekuvitsikust läänes olev salumets
* * * * * *
see oli müütilise Mareta tuultest kantud (loe: eelmisest Maretsoo rännakust mõjutatud) rännak. rännak leidis aset Matsalu lahe ääres asuvate Võigaste, Meelva, Laulepa ja Ullaste külade vahel oleval metsa- ja niidumaastikul. see ala oli siis veel umbes aastake tagasi põline Läänemaa osa, praegu aga kuulub Pärnumaa alla. vanasti, s.o. siis keskajal, nimetati seda maad Maritima'ks. viimasel on aga suur sarnasus Maritimaa, Maretimaa nimedega. see piirkond nende nelja küla vahel, oli kunagi püha ala, või vähemasti seda on teada, et selle maa-ala viies nurgas piirnes see pühade paikadega - lääne ja edela pool Ullaste juures Salevere mäega ja Mareti talukohaga, põhja pool Võigaste juures Hiiekivi ja tõenäoliselt ka Toarnamäega (kus põlismets koos kivikülviga ja suur rändrahn), kirde ja kirde-ida pool Meelva juures Tõnise Hiiekiviga (ja ilmselt olnud selle kivi juures püha ka sealne metsasalu,), ida-kagu pool Laulepa juures Uku nimeliste talukohtade (Uku ja Pilli-Uku) ja pühadusele viitava Pihamaa (vanadel kaartidel olnudki paljud Lääne-Eesti Püha-nimelised paigad Piha-nimelised) talukohaga. siia juurde võiks veel lisada ka sellest piirkonnast kagu pool oleva Päevälja nimetuse (võib olla tuletis nii paest (paekivist) kui ka päevast ehk päikesest - olgu võrdluseks toodud, et samalaadsed kohanimed Saaremaal - Paewalja - piirnevad päikesele ja pühadusele viitavate toponüümidega) ja loode pool praeguse Metsküla juures olevad pühadusele viitavad toponüümid nagu Paha, Luistemägi ja Kontvälja. tasuks märkida, et Paha-nimelised kohanimed on paljudes kohtades, eriti Lääne-Eestis ja saartel, püha-nimetuste omaaegsed moonutused ning luudele ja kontidele viitavad toponüümid peaksid olema mingid matmiskohad, kalmed või lahingupaigad. võib arvata, et selliste vägevate äärepunktidena kuuest ilmakaarest ümbritsetuna võis siis ka selle vahel olev ala olla püha. siinsed metsad on salumetsad ja need koosnevad vanadest põlispuudest ja alusmetsana sarapikest. ala ise on Võigaste, Meelva ja Laulepa külade vahel ka üsna reljeefne. ehkki kõrgused ei ole siin teab mis suured, asub selle ala peal siiski üsnagi tihe madalate küngaste ja seljandike võrgustik. selle ala keskele jääb ka üks huvitav legendidega seotud kivi, mis kannab nimetust Rootsi kuninga kivi.
* * * * * *
selle rännaku olulisemad vaatamisväärsused olidki siis Tõnise Hiiekivi, Endreku vitsik (väikene lage sooala keset metsa), Peerumägi (Piirumägi), Tahkuranna mägi ja Rootsi kuninga kivi. muuseas, seesama Rootsi kuninga kivi võib vabalt olla ka kalevite kivi. paljud kalevite-kalevipoegadega seotud paigad mujal Eestis kannavad samuti kas Rootsi kuningaga seotud nimetusi või siis on selle paiga juurde kuuluvate muude pärimuste osas seotud ka Rootsi kuningaga. tasub märkida sedagi, et Kalevi üheks paralleelnimeks olnud regilauludes ka roots (ruots). Ühes soomepoolses teisendis öeldakse kalevi asemel näiteks:
Hyvä ruotsi, kaunis ruotsi,
Anna mulle rautaa!
kaleviste nimetuste kõrval esineb regilauludes ja pärimustes vanasse aegruumi ulatuva paralleelnimena näiteks ka Rootsi kuninga tütar ja Rootsi neitsikene. tihtipeale asendavad need nimetused sama laulu teistes variatsioonides kas kalevi naist või kalevi neitsit, vahel ka Maretat.
* * * * * *
ja veel Maritimast ja Maretamaast. Edela-Saaremaal esineb pea kolmes kohas selline toponüüm nagu Mareta maa (Marreda maa (Marreda, Marredo - ühed vanemad registreeritud nimevormid Lääne-Eestis müütilise Mareta kohta), Marithoma jm nimekujul). kas peaks siis ka selle kunagise Läänemaa kohta käibel oleva nimetuse Maritima sellest kantuna Maretamaaks ristima või vastupidi Edela-Saaremaa suhteliselt mereäärsed alad samuti ladinakeelseks Maritimaks ümber nimetama? ons neil seoseid? siin võiks olla mõtlemiskoht [……...…..............]. kunagisel Läänemaal, siin Matsalu ja Hanila piirkonnas on näiteks väga palju Maretaga seotud pärimusi, niisamuti siis ka kohanimesid, sedasama väidavad meile nii pärimused ja kohanimed ka Saaremaa kohta. kas ristirüütlite kroonikakirjutajad moonutasid kunagise Maretamaa nimetuse omale suupärasemaks Maritimaks (ld k mereäärne maa) või lähtusid nad siiski vaid ladinakeelsest nimest? siin on jälle mõtlemiskoht [......………………]. olgu vahemärkusena siinkohal öeldud, et pea kõikjal mujal Liivimaal ja Eestimaal kasutasid ristisõdijad piirkondade nimetuste osas vaid kohalikke nimetusi ja moonutasid need siis saksakeelseteks ehk omale suupärasemateks. kas siis Mareta pärimustega seotud Maritima oli sel puhul erand? üksik väike erand sadade teiste nimetuste seas?
musthallikasvalgetesse värvidesse punutud pildike ühest voolavast ojakesest ja selle pinnalt peegelduvatest puude varjudest. Endrekuvitsikust läänes olev salumets
keltsalille (hepatica nobilis) õisikus olev rahupiibuga mehike. Endrekuvitsikust läänes olev salumets
arvatav allikakoht Antsuma aiast ida-kirde pool
Tuulelummumäe salumets
lohuga kivi Võigaste küla kirdeosas, ühel sealsel karjamaal
silm tamme kännu peal. Tullelummumäe ja Tahkurannamäe vaheline mets
haruline tõrupuu. Tahkurannamäe idaserv
puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes). Antsuma aia äärne mets
Soolembese rännakute kõigi aegade kõige varem kohatud sinilill (hepatica nobilis). Endrekuvitsikust läänes olev salumets
metsavõrgustik. stiihilise väljanägemisega mets Endrekuvitsikust edelas
kooreüraskite meistriteos. kuivanud puule tekitatud uuristustes joonistumas välja keegi maailmade vahelistes ruumides rändaja, kellel palju käsi ja kombitsaid, palju tasandeid. ta on vaataja pole otsevaates, tantsisklemas (parajasti seismas vasaku jala peal, parem jalg on õhus). Antsuma aia ja Endrikuvitsiku vaheline mets
suuremat sorti kivi või väiksemat sorti rändrahn. Endrekuvitsikust loodes olev mets
lamavalt puidult välja joonistuvad kujundid. siit joonistub välja justkui kellegi suure linnu profiilis vasakule alla vaatav pea. on hoomatav tema suur silm, nokk ja peahari. Tahkurannamäe idaserv
hõre kivikülv Võigaste külast kirde pool oleval karjamaal
Metsavana jalg. Tuulelummumägi
tammepuu peal ringikujuliselt paiknevad oksapikenduste katked. Tahkurannamäe põhjaserv
mõtlev mees. ühe puu paha pealt joonistus välja kapuutsiga mehe pea, kelle pilk on mõtlikult suunatud alla maapinnale. Piirumäe loodeserv
kooreüraskite uuristused-sirgeldused. Endrekuvitsikust läänes olev mets
siis kui siinpoolne maailm kohtub sealpoolsega. looduse meistriteos kuivanud tammekännul. Tahkurannamäe idaserv
veel üks musthallikasvalgetes värvides pildike Endrekuvitsiku äärsest ojakesest. uduniitidesse mässitud pildi peale on talletatud hetked ojakese voolamisest. Endrekuvitsikust läänes olev salumets
tammepuu külje all paiknev lauskjas kivi. Tuulelummumägi
järjekordne kooreseppade üllitis. Antsuma aiast kagus olev mets
vana kiviaed Piirumäe põhja-loodeservas
Rootsi kuninga kivi. Tahkurannamäe keskkoht. selle kohta on siis talletatud selline pärimus:
"Võigaste all, jaa, sääl on küll üks rändrahn ja kõik sellised asjad on. Ja vana Lemmerga Jaan rääkis, et sinna on, no kas Rootsi kuninga või ma ei tea, kelle kuld on maetud sinna suure kivi alla. Muidugi, ärge seda uskuge. See on rahvajutt."
ERA, DH 920 (4) < Karuse khk, Metsküla, Sombi t - P. Vahtmäe, V. Valper < Olavi Sternfeld (2012).
kooreseppade uuristused vana saarepuu peal. kuva keskelt vaatab vastu kellegi müütilise tegelaskuju silm. Tõnise talu Hiiekivist loodes olev mets
põlispuud kobaras. Tahkurannamäe kirdeserv
ühesuurustest väikestest kividest moodustatud suhteliselt tasane kivikuhjatis. võib olla kas kalmekoht või muinaspõldude jäänused. Tuulelummumägi
udustesse ajaniitidesse mässitud kooreseppade meistritöö. Tuulelummumäest põhja-loode pool olev soosaar
tamme paha pealt välja joonistuv silmapaar. kuskil Tuulelummumäe ja Tahkurannamäe vahel
kooreseppade kunstiteos. Endrekuvitsikust loodes olev mets
kollane sõõr. Võigaste külast kirdes olev karjamaa
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
keltsalille (hepatica nobilis) õisikus olev rahupiibuga mehike. sinimust-versioon. Endrekuvitsikust läänes olev salumets
eelmise kuva jätk. keltsalille (hepatica nobilis) õisik ja selle sees olev rahupiibuga mehike
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Metsavana astumine. Tuulelummumägi
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Võigaste rännak:
Osalised: Urdaküüs, Lohulemb, Kivipiiga, Tulepiiga, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Tahkuranna mägi, Rootsi kuninga kivi, Endreku vitsik, Võigaste küla, Meelva küla, Lääneranna vald, Pärnumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar