pilvede vahelt välja piiluv suur päev. päike avas enda ees oleva tordiviilukujulise pilveakna ja kiikas sealt välja. vaatepilt oli lummav veel ka selle poolest, et päike oleks justkui sabaga olnud, hele valgussaba jooksis sel hetkel tema poolt lahti tehtud aknast välja. hetked Maretsoo kivikülvi edelanurga juures.
* * * * * *
see oli rännak müütilise Mareta radadel Lääne-Virumaal Haljala vallas, Tidriku ja Karepa külade lähedale, sealses ürgses orus voolava Selja jõe äärde.
siin asub müütilise Mareta nimega seotud Maretsoo piirkond. maastikus on siin kõike - metsaseid alasid (põlismetsa, keskealist metsa ja metsanoorendikku), jõgesid ja ojasid, ürgseid orundeid (kus siis voolavad jõed ja ojakesed), niisamuti künkaid ja künkakesi, soosilmasid ja veesilmasid, jõe äärset luhamaastikku ja nurmesid. metsade sees olevate küngaste peal leidub rohkesti kivikülviga kaetud paiku (rändrahnude üleküllus).
siinse Maretsoo nimelise ala keskel on huviväärne kivikülvidega kaetud küngaste-künkakeste võrgustik. ühes kohas küngaste vahel asub ka üks sügav ja salapärane auk. kui siinne Maretaga seotud kohanimi on tõesti sellele paigale antud müütilise Mareta järgi, siis see kohta võis olla üks potentsiaalseid kohti, kus võis olla Maretaga seotud auk. ka Maretsoo lõuna-ja edelaosas asuvad Pudru-nimelised kohanimed võivad olla seotud mingi rituaalse kombestikuga, pühadusega, võivad olla vanad pühakohad. paljud Pudru-nimelised kohanimed mujal Eestis on teatavasti seotud pühapaikadega.
* * * * * *
teistest siinkandi huvitavamatest kohanimedest tõstaksin esile järgnevad: Pudruniit, Alkra, Tahkumets, Sutikse ahu, Naritsoja, Kalle talu, Kubukalda talu, Kupukalda aasu, Lüüsi talu, Tennu talu, Naeriskallas, Vaaslikallas, Krimipõld, Paukalda aasu, Rutja niidud ja Korte kallas. on huvitav nentida seoses Mareta nimega, et siit müütilise naise Maretaga seotud Maretsoo piirkonnast u 4 km edela pool teispool Selja jõge asuvad ka mitmed naistega seotud vanad kohanimed (Naistemets ja Naistemetsa heinamaad) ja nende taga ka hiiekoht (Hiiemets).
sõnajala lehe peal olevad eoskuhjad. Maretsoo kivikülv
lustakalt jooksvad inimese sarnased olendid. kooreseppade uuristus vanal lamaval puidul. Selja jõe org Tammepõllu talust kirdes
sõlme kasvanud puu juurestik. sõlmest joonistub välja kaheksale (8) viitav märk. Selja jõe org Tammepõllu talust kirdes
verev karikseen (sarcoscypha austriaca) ja selle sees olevad kuuseokkad. Maretsoo kivikülvist kirdes olev mets
suure nokaga profiilis vasakule vaatav linnu kujuline olend. Maretsoo kivikülvi lääneserv
Selja jõgi Tammepõllu talust kirde pool
Maretsoo rändrahnu pealt välja joonistuvad kujundid. Maretsoo kivikülvi kirdenurk
kivivaip Maretsoo kivikülvi põhjaservas
eelmise aasta sõnajalgade lehed selle aasta lumeterakeste haardes. Maretsoo kivikülvi keskkoht
Selja jõe oru jalamil asuv koobas ja selle ette tõmmatud jääpurikates kardinad. Selja jõe org Tammepõllu talust kirdes
kivikülv. külg-külje kõrval lamavad suured kivid moodustavad siin kui mingi kividest vaiba. Maretsoo kivikülvi keskkoht
jää pealt välja joonistuvad müütilised kujundid. jäätunud kohad Vanatooma oja juures. Maretsoost ida pool olev mets
Tammepõllu talust loode pool asuv oru äärne kõrgem künkake. vaade sellelt alla Selja jõe orgu. paigake meenutas oma eraldatusega muust maailmast (piirnes igast suunast orgudega) kui mingit jõe äärset pühapaika
Selja jõe org Tammepõllu talust kirdes
mahajäetud maja ebamaine aken. Pudruniidist kagus olev talukoht
reljeefsed kujundid-skulptuurid puu koore peal. Selja jõe org Sipria lähedal
rändrahnu pealt välja joonistuv kummaline olend. oleks teine (kivi keskel olev tumedam olend) nagu mingis emaüsas (mida märgistaks siin justkui kivi keskel oleva tumeda olendi ümber paiknev heledam ollus), ootamas n.ö. oma sünnihetke. esimene kokkupuude Maretsoo kivikülviga. esimene kivi sealses kivikülvis, mida sai märgatud ja mille juurde astutud. Maretsoo kivikülvi edelaserv
Pudruniidist kagus oleva mahajäetud majakese aken vaadatuna veidi eemalt. maja ümber olevate põlispuude ja põldude järgi võib arvata, et see oli kunagine talukohta. vanadel ega ka hilisematel kaartidel see talukoht kahjuks ei kajastu
ümberkukkunud puude juurestik. meenutab kui mingit paremale üles vaatavat sarvilist olendit. Pudruniidi metsa idaserv
pikkade jalgadega must pässik (inonotus obliquus). Pudruniidi mets
heinte vahele kinni jäänud ruugekarva leheke. Pudruniidi metsa kirdeserv
kooreüraskite uuristused kuivanud puul. puu pealt joonistub välja mehike, kelle vasak käsi on üles tõstetud ja milles on ta hoidmas mingit piklikku pulka (või siis on see mingi profiilis ehk külgvaates kilp). mehike ruttab reipal sammul pildi pealt paremale. pea on tal pööratud taha ülesse, tema pilk on suunatud tema vasakus ülestõstetud käes olevale esemele. Pudruniidi metsa kirdeserv
eelmise kuva jätk. veel põnevaid kooreseppade uuristusi
Pudruniidi kirdeosas olev niidumaa
Maretsoo kivikülvi edelaserva äärne rändrahn. sellest ja selle pealt välja joonistuvast kujundist oli põgusalt juttu ka eespool. siinse kuva peal on see rändrahn oma loomulikes värvides
Maretsoo kivikülvi edelanurk
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar