müütilise sündmuse kajastus kivi peal. võib-olla kajastab see siin allpool kirjeldatud müütilisi sündmusi. Innukalda alune.
see paik on Kalevipoja muistenditega seoses vägagi olulise tähtsusega. muistendite järgi kuskil siin, Innukalda juures, sai Kalevipoeg kätte müütilise kivihärja, kellel ta siis raiunud sealsamas pea otsast. võib arvata, et muistendis mainitud järv, nn Kaleviliiva tagune järv, asunud kuskil Innukalda all. see on Kaleviliiva ja Innukalda nimelise pankkalda vahel kõige madalam ala. tänapäeval on see ala korralikult kraavitatud. mis ajendab oletama, et vanasti oli siin kas sooala või kogunisti järv või siis mingi hooajaline järv. vähemasti seesama Innukalda alune sobitub selleks kunagiseks järvealaks vägagi hästi. vanal 1850.a. Kodasoo mõisa (Gutes Kotzum) kaardil on selle kivi (Erja kiwwi) asukoht ära toodud. selle kaardi järgi paiknenud see Innukalda keskkohast u pool versta lõuna-kagu pool, tänapäeval seal lähedal asetsevast Kuusiku talust u paarsada jalga loode pool. lisan siia allapoole ka mõned mahlakamad versioonid sellest muistendist:
* * *
Kaleviliiva mägi ja Härjakivi
Kalevipoeg matnud kord Kaleviliivale kõik oma tähtsamad varandused maha. et keegi tema varandusi mitte ei puutuks, kannud ta järve Kaleviliiva peale: niipea kui keegi liivamäge kaevama hakkab, voolab järve vesi kaevajale peale ja karistab röövijat.
kord tulnud janune Kivihärg, leidnud selge veega järve Kaleviliival ja joonud ta janus ühe hingega tühjaks. järve kohast läbi sammudes jätnud ta oma jäljed — praegu veel rohttukkadena — järele ja läinud möirates «Rumm ka! Rumm ka!» edasi, et mõned kilomeetrid kagus olevat Rummu järvegi tühjaks juua. Kalevipoeg juhtunud sel ajal parajasti oma varandusi vaatama tulema, näinud Kivihärja tööd ja rutanud jälgi mööda talle järele. paar versta eemal, Hinnu (Tallukmäe) kaldal saanud Kalevipoeg Kivihärja kätte ja löönud tal pea mõõgaga ühel hoobil otsast ära. Kivihärg on praegu Hinnu kaldal Härjakivina näha. keha on suur kivi, pea on väiksema kivina järsult läbilöödud kaela lähedal maas, sarved sügaval maa sees. kui lähedal olev Veerloo väli Kodasuu mõisa käes olnud, läinud kaheksa meest kord hoobadega ja katsunud väikest kivi kergitada, aga asjata, - nad pole suutnud härja pead liigutada, sest sarved peavad paes kinni. [Liivamägi Pikanõmmepealsel] saanud sest ka Kaleviliiva mäe nime.
G. Vilberg, Harjumaa, lk. 107-108 < Miina Vilberg, sünd. 1852, Vrd. M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. ä8-39.
* * *
Kaleviliiv ja Härjakivi
Kaleviliiva taga on olnud vanaste järv. Selle järve on juonud tühjaks üks suur härg. Aga sellest ei ole härg viel janu otsa soanud, ta taht Rummu järve koa tühjaks juua, läind ikka Rummu järve puole ja ise aina möurand:
«Rumm kaa! Rumm kaa!» Kalevipoeg tuld taale Innu kaldal vasta ja lüönd taal pia mõegaga maha. Siis muutund härg Härjakiviks - sie kivi on niisuke ümmargune härja muodi ja pae pial kuhe lahti, jalad olla aga pae sies. Selle suure kivi lähedal on veike kivi - sie on härja pia, ta on pia muodi - silmadki on kuhe näha. Keskel on auk nagu kurguauk. Rahvas reakind ikke, et seda veikest kivi ei jõua kiegi liigutada, sest härja sarved on kõvasti pae sies kinni. Kodasu krahv on seda lugu koa kuuld ja öeld, et sial pole sarvi ühti. Kord on ta tiumihed viind huobadega sinna ja last siis kivi püörata teisele küllele. Siin näind kõik, et härja pial ei old sarvi pae sies.
Sie kivi oli Allika talu moal. Kord oli Allika Eedi purjus piaga müünud selle kivi ühe kivitüöstuse omanikule Tallinnas. Sie oli ajanud kivi kiiludega lõhki ja teind kivist trepiastmeid. Ja nüüd ei olegi änam Härjakivi.
EKRK I 11, 396 - Loksa raj. (Kuusalu, Kodasuu v.) - G. Vilbaste - Gustav Vilbiks, 76 a. (1956).
* * *
Kodasoo mõisa lähedal on Härja kivi kus käidi ohverdamas. Kord härg joonud tühjaks Kalevipoja järve. Kalevipoeg ärgates läind härjale järgi ja löönd tal pea otsast ära. Selle järgi härg muutund kiviks. Kivi juure viib praegugi muust pinnast rohelisem härja tee. (Mart Haavel - 64 a. Kodasoo k., Antsuristi t.).
EKLA, f 200, m 16:1, 8/9 < Leida Rebane - Kuusalu khk., Kodasoo k., Antsuristi t. < Mart Haavel - 64 a. (1930).
pilguheit keltsalille (hepatica nobilis) õiele. Innukalda pealne
Tonani jõgi ehk Kaberla oja Eianiidi juures
Innukalda panga all
kevadsoojad hetked Eianiidi juures voolava Tonani jõe ääres
puu küljes rippuv vana linnumajake. Tonani jõgi Eianiidi ääres
taimeke Innukalda pealsel. arvatavasti karvane piiphein (luzula pilosa) või miskit sellelaadset
Kalda alune põld ehk siis Innukalda alune põld. võib olla asus vana järv kuskil eesoleva puudesalu taga. vähemasti seal näib olevat madalam ja niiskem ala.
silmad Innukalda pankkaldas
müütilised uduloori sisse mässitud stseenid Innukalda kivi peal
Kalda alune põld. müütilise järve asukohaks sobiks hästi vasakule poole jäävad alad
vana paeplaatidest laotud kiviaed Innukalda pealsel
Innukalda pankkallas
8 tupplehega keltsalill (hepatica nobilis). Innukalda pealne
Eianiidi äärne Tonani jõgi ehk Kaberla oja. rännaku algushetked
ajahambast puretud vana linnumajake rippumas üle jõe kaldu oleva puu peal. Eianiidi äärne Tonani jõgi
pähkel linnupesas. Eianiidi juures olev Tonani jõe kaldaäärne
üks vana linnumajake oli puu otsast maha kukkunud. mitmele siin silma hakanud vanale linnumajakesele tuginedes võib arvata et vanasti võis siin asuda korralik linnumajakeste kvartal. Einaniidi juures olev Tonani jõe äärne
eelmise kuva jätk. teised sealsed huvitavamad kivid
vana paekividest laotud kiviaia katke Kalda aluse põllu juures, mis tähistamas vist ilmselt selle põllu loodeserva piire
vana suursugune kõre Kalda aluse põllu loode-põhjaservas
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Innukalda rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 3,3 km
Asukoht: Innukallas, Kaberla küla, Kuusalu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar