Põhjaku rännak 12.11.2011

sünge hallikarvane sügisvaade Piksekaske mäele, esiplaanil üskik kuivanud rabamänd

värvid samblavaibal Kollavaiba mäe lähistel

tigupanell (sarcomyxa serotina) Vanakännu mäe ümberkukkunud puul

sinised ristid Kolmjala mäel. müstilised ristid kolmel sealsel puul - ühel männil (nagu näha siinsel kuval) ja kahel kasepuul. mida see kõik tähendama peab? kas inimeste naljad või midagi enamat, midagi tõsisemat? kui naljad siis miks on need just ristide näol ja miks on just need sinisevärvilised?

rabamaastik Kolmjala mäe ja Vanakännu mäe vahel (paistab taga kaugustes), esiplaanil väike kinnikasvanud laugas

vaade Sõnajala mäe juurest Põhjaku rabale ja kauguses asetsevale Piksekaske mäele läbi nelja kuivanud rabamänni

ära põlenud auguga puu Sõnajala mäe ja Kolmjala mäe vahelisel metsalõigul. sinised ristid puudel, aukudega ära põlenud puud... mida see kõik tähendama peab?

tilgad kui väikesed kristallkuulid Kollavaiba mäe juures rabas kasvava sambla peal

keerdu kasvanud mänd Kolmjala mäe juures. selliste tüvekahjustustega mände oli Kolmjala mäe äärses rabas üsnagi palju

hirmuäratava hoiakuga iidne ärakuivanud männivana Põhjaku rabasse ulatuva Põhjaku mägede poolsaare läänetipus

kooreüsraskite poolt tekitatud kujundid mahalangenud puul Põhjaku mägede keskosas

laugas Kollavaiba mäe lõunakülje all

vaade Põhjaku rabast Piksekaske mäe poolt tulles Kolmajala mäele (esiplaanil, paremat kätt), keskel tagaplaanil on aga paistmas ürgilmelised Põhjaku mäed

tundmatud seeneisendid Vanakännu mäelt. ehk aitab mükoloog Härghein neid tuvastada?

Põhjaku mägedes. videvikuline aeg on nii mõnegi metsakolli jalgadele ajanud. igatahes ümberkukkunud puujuurestikust joonistub vägagi ehe kollikontuur välja

kooreüraskite õmblused iidse männi peal Põhjaku mägede lääneosas

Vanakännu mägi. vaade sellele ida poolt (Põhjaku raba poolt) tulles

ebaloomulik keerd või keerud männipuul Sõnajala mäe keskosas. kui see keerdpuu siin võiks kunagi suureks sirguda siis oleks tal oluline võtmeroll siinse metsamaastiku ilmestamisel

mälestus eelmistest aegadest, üksik puukänd Kolmjala mäel. nii Kolmjala mäel, Sõnajala mäel kui ka Kollavaiba mäel oli palju selliseid kändusid. mida see kõik tähendab? tuleb välja, et puud olid siin vaevalt oma puberteedieas maha võetud. miks ei lastud neil vanemaks ja küpsemaks sirguda? mis ajendas nende nii noore mahavõtmise? kas oli see metsapõleng või endiste omanike vajadus mets rahaks teha? nendel kolmel mäel polnud ka praegu ühtegi vanemat ja ürgsemat puud märgata. puude keskmine vanus võis nendel mägedel olla 30-40 aastat.

vaade Kolmjala mäe esimesele jalale läänest, Põhjaku rabast

metsaalune Vanakännu mäel

vaade Kolmjala mäe juurest Sõnajala mäele läbi kuivanud rabamändide

Piksekaske mäe välgust puudutatud kasepuu

iidne mänd Põhjaku mägede lääneservas. selliseid vanu mände oli üsnagi palju siinses metsakoosluses

videvikueelne metsaalune Põhjaku mägede lääneosas. kaugemal puude taga on näha juba Põhjaku rabametsa

Piksekaske mägi. kohalik kasepuu on kukkuva haavapuu on oma käega (suure oksaga) kinni püüdnud ja sellega ta ilmsest hukkumissurmast päästnud

Kolmjala mäe kahe esijala vaheline kõrgendik. metsaks on siinsel künkal männinoorendik ja metsaalune on kõikjal ühesugune - kaetud kollase rohuga

Metsavana või Põhjakuvana profiilis näokontuuridega puukooretükk Vanakännu mäe idaosas

loodusjõudude poolt segipaisatud mets Põhjaku mägede keskosas. vaade sellele videviku aal

Põhjaku rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,5 km
Asukoht: Põhjaku raba, Kõrvemaa MKA, Laane küla, Kõue vald, Harjumaa

Kangla rännak 05.11.2011

Metsavana jalg Vana-Väljamäe soosaarel

ümmarguste torukujuliste mütsidega karik-porosamblikulised (cladonia fimbriata) Katkujuure mäe lähistel

tilkade uputus hommikusel samblikul Katkujuure mäe lähistel

kolm kaunitari rohelistes samblalistes sametseelikutes Vana-Väljamäe põhjaosas

sügisvärvid Vana-Väljamäel. peale kollase ja urmakarvase on kohati lisandunud ka peedipunane värv

iidne kolmhark-mänd Vanamänni mäel

pilkupüüdev samblikujooks vanal kännul Aruküla rabas. meenutab natuke nagu mingit kaktuselist

mäealune Vana-Väljamäe põhjapoolse külje all. pilt on üsnagi ürgvillane - vanad tammed, sammaldunud kivi ja nende ümber paksukihiline tammelehtedest väli

tänapäevase ühiskonna elektriliinist verstapostid on looduse poolt julmalt pikali tõmmatud.

 

Tänavamäe ehe loodustänav, kus tänava mõlemad pooled on palistatud tammedega

pilk salapärasesse tundmatusse... siit (Katkujuure mäest mõnisada kadikupikkust loode pool) algaski tegelikult Kangla rännak, siit toimus sisenemine Kangla muinasjutumaailma

Soolemb Põrandamäe Põrandakivi juures. oli väga omapärane kivi - suur ja tasapinnaliselt tasane nagu põrand. meenutas justkui mingit karguseplatsi (kargus = tants). ja kes teab, võib olla on siinsed kohavaimud ja haldjad oma haldjatantse igapäevaselt või iganädalaselt just siin maha pidamas. ja vahest polegi ehk liiga hulljulge ka see mõte, et siin ehk kunagi  tavainimene viljakus-või sigivusmaagia tarbeks kultuslikul moel rituaaltantse tantsida vihtus... kes seda nüüd teab, mismoodi asjalood tegelikult olid, võime vaid oletada ja fantaseerida, üks aga on siinjuures siiski kindel - tegemist on ikkagi siinse ümbruskonna osas väga erilise ja silmapaistva kiviga. ja pealegi tundub see olevat igati sobilik tolleaegsete kultuslike eesmärkide elluviimiseks.

teisele või vahest ehk isegi kolmandale loodusringile minev villohakas (cirsium heterophyllum). Katkujuure mäe lõunaosa

paljulapseline samblapere Porisoo-Toomametsa kandis. isiklikult pean möönma, et ma pole elus veel märganud nii suurt sarnasust sambla ja õidepuhkenud lille vahel. siin kuval on see aga enam kui ilmne...naeratavad samblalapsed meenutavad oma kirsipunaste peanuppudega justkui nagu mingeid äsja õidepuhkenud metsalillesid

veel sametseelikutes tammepuid. Vana-Väljamäe põhja-keskosa

Katkujuure mäe poolne sisenemiskoht Aruküla rabasse. taamal kaugustes Vana-Väljamäe soosaar

Vana-Väljamäe ühe kuivanud ja ümberkukkunud puu juureotstesse olid oma pesa teinud pirn-murumunade (Lycoperdon Pyriforme) esindajad

üks huvitavamaid kohti Vana-Väljamäe idaosas. siinset kolm uhket tamme (moodustades justkui ringi) ja nende lähedal olevad rohesamblaga kivid (üks suurem kahjuks ei mahtunud siia kuvale) olid muust sealsest keskkonnast natuke rohkem esiletulevad, natuke rohkem erilisemad (ja võib olla ka pühalikumad)... ning seda kõike oli saatmas üks mulle tundmatu linnulaul... või siis täpsemalt seda vaatepilti saatsid tundmatu linnu huiked

läbi vettinud puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) ümberkukunud lehtpuu tüvel. Vana-Väljamäe põhjaosa

tamme-kuusesegune segamets Põrandamäe põhjaosas

endisaegne joogianum Vana-Väljamäelt

nagu väike karvane olevus... ilmselt mingi omamoodi seenehallitus. ei saanudki päris täpselt aru

vaade Põrandamäe keskosale selle põhjaservast. ka siin võib kasvamas leida palju tammepuid

ennast lahtise suuga ümbruskonda vaatama unustanud kohalik tammepuu Vana-Väljamäe lõunaosas

sügisudune vaade Aruküla rabast Vana-Väljamäele (otse keskel) ja Sepamäele (vasakul)

tammemets Vana-Väljamäe põhjaosas

Kolmemänni mägi. siit võis leida uhkelt üksteise kõrvu kasvamas kolm parimates aastates keskmisest vanemat männiisendit. peale Vana-Väljamäel ja Põrandamäel kogetud tammerohkust tundusid siinsed männid juba nagu haruldusena

jõhvikad Aruküla rabas

sügishallid värvid Vana-Väljamäel. oli ütlemata kosutav kuulata sealset vaikust ja seirata neid hallikarvaseid tammepuid. tamm on ju meil tegelikult ikkagi haruldus... ja käia nõndamoodi pea mitme tunni vältel ainult tammede seltsis, see oli üsnagi haruldane juhus. see on võrreldav umbes millegi sellisega, mida võib kogeda pühades Hiiemetsades. tundunuks, nagu oleksid Hingedekuul hinged ise siinse tammemetsa pühaduse saladusliku oreooli sisse mätsinud. au ja kiitus Vana-Väljamäe ja Põrandamäe tammemetsadele ja nendele mägistele soosaartele kus nad kasvavad. ja loomulikult pikka iga neile, et nad püsiksid seal puutumatutena ja elujõulistena igavese aja päikeseloojanguni... ja sealt edasi veel niipalju kui Vanajumal ise soovib. see koht on tõesti eriline ja väärt, et seda hoitaks, et lageraiestajad ja prügituristid oskaksid ja tahaksid siinsest kohast suure  kaarega mööda minna, või veel parem õpiksid austama seda kohta, sest seda on ju siiski meile nõnda vähe jäänud.

kaanega kivi Põrandakivi mäe põhjaosas

üks paljudest tammemetsaga kaetud soosaartest Põrandamäe -Vana-Väljamäe ja Sepamäe vahelises soo-kolmnurgas. siinsed kõveriktammed tundusid videvikuvalguses eemalt vaadatuna nagu vanad metsavaimud

saladuslik seen hilisõhtusel tagasiteel

Põrandakivi ilma Soolembeseta. peab veelkord tõdema, et üsna suur ja vägagi põrandat meenutav kivi. kivi mõõtmed osutusid järgmisteks: pikkus 1 kp (kadikupikkust) ja laius 1,75 kp. võrdluseks 1 kp = 1,75 m. ... seega, kivi mõõtmed moodsas industrialkeeles: pikkus: 1,75 m ja laius: 3,06 m. Soolembese sarapuust rännukadik osutus kivi mõõtmete määramisel üsnagi oluliseks abiliseks. ilma selleta oleks see vist määramata jäänud. sestap on ka  kadiku auks loodud pinnaühik, kadikupikkus (kp), igati põhjendatud. mõõdulinti nagu ei sobi rännakule kaasa võtta, kadik aga on asendamatu nii kraavide, ojade, jõgede ja niiskete soomaastike läbimisel kui ka nüüdsest siis niisamuti ka abistava mõõtevahendina

hallikarvane safransirmik (macrolepiota rachodes) Aavakännu mäe lõunaservas

vanaldase tammepuu poolt valvatav väikelagendik Vana-Väljamäe lääneosas

kivis olev lohk on tammelehti ääreni täis. nad isegi on natuke juba üle ääre kukkumas. Vana-Väljamäe loodeosa

kraavinäoline Leivajõgi Põrandamäe edelaosa lähistel

Kangla rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,7 km
Asukoht: Aruküla (Kangla) soo, Kangla küla, Raasiku vald, Harjumaa