Kurglepa rännak 17.12.11

Neetumägi (või Netumägi) kogu oma saladuslikus hiilguses. vaade sellele kirde poolt. mõni sõna ka soosaarest endast ja tema nimesaamisloost. pärimusjutud teavad rääkida, et see olevat kunagistel aegadel pelgupaik olnud. siia olevat rahvas vaenlaste eest pakku jooksnud. ühel sellistest juhtudest Põhjasõja ajal olevat aga vaenuvägi (venelased) sellest teada saanud ja põgenikke siia otsima tulnud. põgenikud aga olnud enne seda siit salateed pidi lahkunud, jättes kohalejõudnud venelased pika ninaga. kohalejõudnud tagaajajatel polnudki seepale midagi muud teha, kui käsi laiutada ja öelda: "Netu" ("ei ole" vene k.). Neetumäe rohkem kui poole pindalast moodustab mätta-ja pokurohke mets, seevastu ülejäänud soosaare osa on kontrastina hoopis midagi muud. meenutab nagu mingit müstilist kaljut keset sood. see on Põhja-Eesti mõistes ja Eestimaa soomaastiku mõistes üleüldse suhteliselt järsk ja piklikukujuline kagu-loodesuunaline mägi. mäe keskosas on vaod ja kaevandid. need ei ole küll häirivad aga on siiski niipalju täheldatavad, et meenutavad nagu mingeid kinnikasvanud sõjakaevikuid. mis need täpsemalt on, kas varanduseotsijate poolt tekitatud "haavandid" (nagui väidab eelis.ee), ilmasõjaaegsed kaevikud või hoopis midagi veel kolmandat, seda ei tea kahjuks öelda. Neetumäe üks huvitavamaid objekte oli aga üks sealsetest kividest, nn. Kingakivi. sellest täpsemalt allpool

Tammiskõre mäe üks enim tähelepanu nõudnud objekte - tammestunud hiidkuusk ehk kõre asukohaga Tammiskõre mäe lõunaosas. altpoolt juurte juurest tüvele vaadates sarnaneb see igatahes väga mingile iidsele tammele. mind isiklikult suutis ta ära petta (kiire esmamulje). ja kui ausalt öelda, siis oli selles kõres tõesti hästi palju tammelikku - hoiak, oksajooks, tüvejooks jne

ebareeglipärase paigutusega reeglipärased Kurglepa lepamustrid

nagu märjad suhkrutükid sambla peal. esimene sel aastal metsas kohatud lumi. Tammiskõre mäe lõunaosa

tundmatu porgandikarva seeneisend Saaremäe metsas

Neetumäe idaserv (paremal) ning selle taga kaugustes (vasakul) Kurglepa mäed

torusamblikud ehk karik-porosamblikud (cladonia fimbriata) Neetumäe Kingakivil või Vaokivil (kingakujuline kivi, millel oleks jala sissepanemise koha peal piklik vagu sees)

Neetumäe Kingakivi pealtvaates. piklik vagu kinga vasakus osas tundub olevat kellegi poolt sinna tekitatud, igatahes esmapilgul looduslik see nagu ei pasitnud olevat

pardinäokujuline lepapuu Saaremäe metsa lääneosas

vaade Neetumäe lähistelt Tammiskõre mäe suunas (keskel halli udu sees)

osalise lumerüü juba selga ajanud iidne kõiv Tammiskõre mäe lõunaosas

kahe lohuga kivi Saaremäe metsa läänepoolses osas

taevalaotusesse küündiv ärakuivanud kõre Põimikumäe edelaservas

Neetumäe loode-, põhja ja idaserv olid kaetud lumega (teistes servades ei vaadanud, võib olla oli seal ka)?!? esimene koht selle aasta sügiseses ürglooduses, kus sai siis valgetkarva pesuehtsat lund näha. olgu ära öeldud veel seegi, et kuskil lund sel päeval ei Kurgelpas ega selle lähiümbrus me ei märganud ja alles pärast seda kui olime jõudnud Neetumäele hakkas tulema lörtsi! ühesõnaga, väga imelik anomaalia, näha aasta teise poole esimest lund metsas ühel siinsel soosaarel ja alates sellest hetkest kui siia jõudsime (või olime jõudmas) ja seda lumeriba märganud,  hakkaski lund ka reaalselt sadama. miks just siin ja miks just sel ajal? nii palju huvitavaid kokkulangevusi. ja lõpetuseks, antud lumeääristus (lumeriba) mõjus tol hetkel ja sealsetes oludes nagu mingisuguse puhastava ebamaise kaitsefiltrina

Metsavana kingitus Hedile - põdrasarv. viimase paari nädala jooksul juba teine analoogne leid Hedilt. Saaremäe ja Põimikumäe vaheline mets

Põimikumäe sümbol - ühtepõiminud noored kõivud. soosaare idaosa

üks väiksem lagendik Tammiskõre mäe keskosas

kasepahk (inonotus obliquus) Põimikumäe lõunaosas kasvaval noorel kõivul

üks väike ja madal mättarohke soosaar Kurglepa soos Palgimurru mäest loodes

Neetumägi lähivaates, vaade sellele kirdest

Palgimurru mägi. soosaari oli murdunud palke üsna ohtralt täis, siin mõned näited

haavapuu juurtejooks Põimikumäe lõunaosas

Tammiskõre arhailine oksa-ja koorejooks. Tammiskõre mäe lõunaosa

keskmisest veidi suuremate mõõtmetega kasekäsn (piptoporus betulinus) noorel sammaldunud kõivul. Tammiskõre mäe idaosa

üksik suur mänd keset sood Neetumäest poolsada sammu loode suunas. ilmselt on tal siin sellised soodsad kasvutingimused tänud mineraalmaa olemasolule. ühesõnaga väike soosaar, kuhu mahtus peale kasvama vaid üks suur mänd (võib olla ka mõni väike põõsas ka veel sinna juurde aga mitte oluliselt rohkem)

Põimikumäe edelaserv. siinsel väiksemal metsalagendikul on domineerimas iidsed hiidkõred

endisaegne kiviaed Saaremäe metsa lääneservas

kolm häbelikku haavaneidist Põimikumäe lõunaosas

kõre juurte ja kivi heitlus. kõre juured kui küünised üritavad vangistada ühte sealset kivi. Põimikumäe edelaosa

Hedi ületamas tagasiteel kahe kadiku abil veerohket Paasiku peakraavi. tänu meie sõpradele kobrastele, kes siia loodusliku tammi tekitasid, saigi seesinane kraaviületus tegelikult teoks ning sai selle tõttu teoks ka Tammiskõre mäe külastus (mis asus teispool kraavi)

Põimikumäe metsik loodus. soosaare kirdeosa

videvikuline hetk Tammiskõre mäe lõunaosas

ürgmets Tammiskõre mäe lõunaosas

kuusk (vasakul äärmine), kask (vasakult teine) ja haab (paremal) on sõlminud vennaliku leppe ja leppe jõustumise märgiks on kõik kolm puud lasknud omad juured omavahel risti ja põiki kokku põimida. Tammiskõre mäe lõunaosa

Neetumäe Kingakivi, vaade sellele kagust

Kurglepa rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,7 km
Asukoht: Kaugemäe küla, Raasiku vald / Kurglepa soo (tänapäeval tuntud veel ka kui Paasiku soo), Anija vald, mõlemad Harjumaa

Tõldmäe rännak 03.12.2011

legendaarne Viie Peaga Ussimänd Tõldmäe põhjaserva lähistel. siin puu juures sai oldud keskmisest natuke kauem ja vahest isegi mõni keskmisest pikem hetk veel pealegi. ta lihtsalt oli nii eriline, iidne ja pilkupüüdev. need viis haru meenutasid tõesti väänlevaid siugusid. ega ausalt öelda ei mäletagi, et oleks nii iidset ja nii eriskummalise väljanägemisega mändi kunagi sisemaa metsades kohanud

rohesamblaliste kivide komplekt Tõldmäe põhjaosas. märkusena olgu veel lisatud, et suurel kivil ehk peakivil ehk emakivil oli üsna iseäralik kausikujuline suur lohk keset kivi

jääkirmega kaetud kollaseened Reitsla-Tõldmäe tee ääres

Soontaga kivi Tõldmäest loodes olevas Leidissoos. soosaarelt kivini oli umbes paarkümmend pikka sammu. kui kivi tähelepanelikult silmitseda siis võib märgata selle ilmset sarnasust tõllaga. seega, ehk ongi siin mingi seos Tõldmäe nimelise soosaarega. vahest on see kaarik siia sohu mütoloogiliste metsajumaluste poolt jäetud või unustatud? teisalt jälle meenutab see nagu mingit kivialtarit. kui muinaseestlased siin askeldasid siis vaevalt sai see kivi neile märkamatuks jääda, järelikult pidi see siis ju ka nende jaoks midagi tähendama. oletatavasti võis see ala olla kaugete aegade hämaruses meresaar, sest kõik maastikulised märgid nii soosaarel kui ka selle ümbruses viitavad julgelt selles suunas. mägine ja ümbruskonna suhtes natuke omanäolisema ja veidi kõrgema pinnaehitusega soosaare põhjaosa lubab igatahes oletada, et muinasaja inimene võis sellest kohast ikkagi teadlik olla, vahest isegi võis seda kasutada kui mingit pelgupaika. kas võis see tol ajal olla ka midagi enamat, näiteks mõni pühama tähendusega paik, seda kahjuks ei julge väita. küll aga on teada, et mujal maailmas on paljudel juhtudel just muust ümbruskonnast teistsugusema väljanägemise ja energeetikaga kohad saanud tihtipeale erilisema, st. pühalikuma, kohtlemise osaliseks

oma kõveraid oksi laiali laotav iidne Päävatamm Tõldmäe põhjaosas ühe sealse valgusküllase metsalagendiku kaguservas

oma suverohelusest juba pea enamiku ära minetanud taimeleht Reitsla -Tõldmäel teel

samblakarvane Augutamm koos oma auguga Tõldmäe põhja-kirdeosas. tõenäoliselt on siin kellegi pelgupaik või eluase. vaevalt, et loodus laseb sellisel samblasoojusega ümbritsetud augul lihtsalt tühjana olla

Tihasetamm Tõldmäe loodeosas. samuti üsna vana ja väekas teine. oli meeldiv siin tõrupuu all seista ja kuulata, kuidas tihased lendasid tamme okstele eikuskilt ja puhkesid kordamööda valjuhäälselt üksteise võidu siristama. vana puu oleks justkui ise neile seda lauluväge andnud, neid siin laulma innustanud... ja nemad siis laulsid ja tänasid puud... tänasid ja laulsid... ja kes teab, võib olla laulavad (ja tänavad) seal veel praegugi...

Viis Õde - viis kõrvuti kasvavat vana niinepuud Tõldmäe põhjaosas

Viie Peaga Ussimänd eemalt (edelast) vaadatuna

Hedi poolt leitud põdrasarv Sarvemänni juures. Tõldmäe loodeosa

äärmiselt tõldliku hoiakuga kivi Tõldmäe kirdeosas, mitte kaugel teisest tõllasarnasest kivist - Soontaga kivist. kivi põhjapoolne osa (pildil) oli suhteliselt kandiliste servadega, mis on üsnagi ebatavaline ja haruldane, kui lähtuda selle looduslikust päritolust. seevastu lõunapolne osa oli üsna tavalise väljanägemisega

ürgsed mustrid Viie Peaga Ussimänni koorel. tähelepanelik vaataja võib siin märgata soe ja põdra profiilis kujutist. soe peakontuur joonistub välja antud kuva ülaosas (taeva poole vaatav susi, kel ümmargune silm ja avatud suu ning lõuaosa paremal pool), seevastu põder on välja joonistunud enam-vähem tervikuna (vast jalad pole päris hästi arusaadavad) kuva vasakus nurgas. põder on samuti näoga taeva suunas, kõrvad või sarved jäävad paremale poole

ilmselt karmidest ilmaoludest ja külmanäpistusest ümberkukkunud seened Tõldmäe kirdeosas

samblakarvased Sammaltammed Tõldmäe põhjaosas

Viie Peaga Ussimänd altpoolt vaadates

Tõldmäe ida-loodenurk

jääkirmega ääristatud samblalised. Tõldmäe põhjaosa

Neli Venda ehk neli kõivupuud Tõldmäe põhjaosas, veidi maad Viiest Õest lõuna pool

endisaegse küüni jäänused Tõldmäe kaugemas loodenurgas

Augutamm eemalt (ida poolt) vaadatuna

kõivujuure triibuline koorejooks. Tõldmäe põhjaosa

Tõldmäe Väetammed... kolm väekat tõrupuud kasvamas kõrvuti üksteise külje all ja ühest juurest  nagu Maaema kolm last - kolm venda. Tõldmäe kirdeosa

oma paremad päevad selja taha jätnud vana safransirmik (macrolepiota rachodes) Tõldmäe kirdeosas

Sarvemänni võimsad kergelt kõverdunud oksaharud. Tõldmäe loodeosa

Lõhekivi Tõldmäe lõunaosas. piltlikult öeldes võiks vaatepildist esmane arusaam olla selline - lõhestunud kivipoolkerade vahel kasvav puu ongi oma kasvamisega, kohalolekuga ja juurte laialisirutamisega kivi lõhki ajanud. ja tõsi ta on, see stseen lihtsalt on ühepoolselt nii õnnestunud, et tahab panna meid uskuma, et puu ongi tugevam kui kivi.  mismoodi olid aga asjalood tegelikult, seda võib igaüks ise edasi fantaseerida

ja veelkord üks hetk Viie Peaga Ussimänni seltsis. vaade alt tema paremale poole kalduvate ladvaosade suunas. ei väsi rõhutamast - puu oli väga eriline. ta lihtsalt kiirgas endast midagi ebaharilikku, milles oli justkui segu väest, suursugususest ja ebamaisusest

Pikse poolt puudutatud kõiv Tõldmäe kirdeosas

Konksupuu Tõldmäe põhjaosas. sellises hämaras videvikuvalguses mõjus see üsnagi müstiliselt

sinilille pruuniks tõmbunud ja härmatiselooriga kaetud leheke Reitsla- Tõldmäe teel

kahekesi roheluses... nagu kaks venda (noorem ja vanem vend), kes ei oska piltilusa rohelusega midagi muud peale hakata, kui lihtsalt olla ja nautida seda, mis neile antud on. tundmatud seened Tõldmäe kirdeosas

Soonataga kivi kalda pealt (s.o. Tõldmäelt), kahe männipuu vahelt, vaadatuna

Küünimänni juures asuva küüniaseme palgijooks. Tõldmäe loodenurk

Kõverladvamänd Tõldmäe põhja-kirdeosas

Sarvemänni hilispealelõunased kontuurid

Viiest Õest ehk viiest niinepuust maha langenud ning hiljem lumekarvase külmakirmega kattunud lehed

Väetammed (kolm Väetamme) eemalt, ida poolt, vaadatuna

kullakarva seen Reitsla -Tõldmäe metsateel

maastik Tõldmäe põhja-loodeosas. Tõldmäe põhjaservas, täpsemalt siis kirdest kuni loodesse kulges üsnagi omapärane (nii umbes 10 m või u 6 kadikupikkuse laiune) vallseljak. ilmselt kunagine rannavall. siin võis kõikjal täheldada väiksemate kivide ja isegi rändrahnude (mis enamasti asusid valli külje all) üleküllust

viis õde nagu viis vallatut neidist. lähivaade Tõldmäe viiele lähestikku kasvavale pärnale

auguga mänd Augumäe loodeservas

vaade Sarvemänni võimsatele sarvi meenutavatele oksaharudele altpoolt, lääne suunast

Tihasetamm põhja poolt vaadatuna

justkui mingite salapäraste kriipsujukudega kivi Tihasetamme ja Küünimänni vahelisel lõigul

kividest vundamendijäänused Tihasetamme külje all. tõenäoliselt on siingi tegu küüniasemega. siinne ümberkaudne mets oli üsna puisniiduilmeline ja heinarikas

Augutamm alt vaadates

vaade Soontaga kivile kagu poolt

Tõldmäe Kivitamm koos selle all oleva suure kiviga. soosaare kirdeosa

ebamäärase ja tontliku välimusega Nõiakuusk Tõldmäe keskosas. väga segane, ebatavaline ja ebaloogiline oli kogu kuuse olemus... see oleks nagu sõna otseses mõttes mitmetest kuusejuppidest ja erinevatest kuusetüüpidest kokku lapitud. alt juurtest ladvani ulatuvat ühtset nägu tal nagu ei olnudki... kõik oli kuidagi sigri-migri... ühesõnaga üsna müstiline puu

Küünimänd Tõldmäe loodeosas. sealse soosaare nurga kõige arvestatavam puuisend

ümberkukkunud lepapuust oli kasvama hakanud ja juba täisvereliseks puuks sirgunud üks kunagi oks

väike pilk ka kohalikule mägralinnakule (Tõldmäe põhja-loodeosas). ühe sealse sammaldunud kivi kõrval oli koopasuu ja käik viis kivi alla. kõikidest teistest mägralinnaku koobastest oli just see siin kõige iseloomulikum kohalikule Mägravanale või Märgaisale. ja seda eeskätt just selle kivi ja kivi alla viiva koopakäigu poolest. kõik ülejäänud ümberkaudsed käigud ja urud tundusid olevat sellega võrreldes üsna keskpärased ja tavalised.

Tõldmäe rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,7 km
Asukoht: Reitsla küla, Leidisso LKA, Oru vald, Läänemaa