pikalehised huulheinad (drosera anglica) Pedaslauka ääres ringtanstu löömas
Väike-Kasesaar Pedaslaukas. Pedaslaugas oli kongis laukajärv madala, lääneosas valdavalt paese ja puujuurteseguse, põhjaga. peakski siinjuures nentima, et sellist klassikalist turbasamblalikku põhja lääne-ja keskosas praktiliselt ei täheldanud. ida-, lõuna- ja loodekalda põhjad jäid seekord inventeerimata. lauka keskosa ilmestasid 4-5 väikest saarekest, millest mõndel kasvas isegi väike puukene, põhiliselt kõiv, peal. ka olid saarekesed kandvad, st. sai peale astuda ja korraks ennast igasse ilmakaarde välja sirutada, kartmata, et maapõhi vahepeal alt ära kaoks
ebamaine vaade Pedaslaukast Pikapõllu mägede suunas
rabamurakas (rubus chamaemorus) Pikapõllu mäe all olevas rabametsas
punased (pikalehised huulheinad) rohelises (turbasamblas). kontrastide mäng. Pedaslauka lähistel
väekad Pedaslaukasaare pedajad. seesinane soosaar oli paljuski oma kunagisest mineraalmaast minetanud, aga siiski mõned kohad nagu see siin (Pedaslaukasaare keskkoht) ja veel mõned edelakohad olid veel sellised tugeva põhjaga mineraalmaa jäänukid. muus osas oli soosaar paraku juba rabastumas, palju on nii servades kui ka mõnes kohas soosaare keskel sellist soist lodumetsa. rahvasuu pajatab, et kunagi muinasja ja endisaja vahel siin saarek pelgupaik, kuhu maarahvas vaenlaste eest pakku läks
maaliline väikelaugas Pedaslauka ja Pikapõllu mägede vahel
vaprad rännulised (ees Laanejuus, taga, tema järel Jaanus) on suundumas Pedaslauka kirdekallast pidi Pedaslaukasaarele
poolvalminud jõhvikad (oxycoccus palustris) Pedaslaukasaare kirdeservas
Lohusaar vaadatuna lõuna poolt
kuuseoksa külge rippuma pandud kruvi. Lohusaare idaosa. sellel soosaarel oli tõesti palju inimlaste poolt maha jäetud märke
Soolemb Pedaslauka idaosas oleval Kukesaarel. see imetilluke laukasaar oli ikka nagu päris saar, juured sügaval põhjas kinni... ei mingit hõljumist siia-tänna. ja pealegi... kuna saareke asus raba külje all, siis seal oli võimalus ära käia täitsa kuiva jalaga, ilma jalga vahepeal vette panemata
Pedaslauka ja Pikapõllu mägede vaheline laugas, vaadatuna teise nurga alt. soojades suvevärvides laugas andis parima, mis tal anda oli - täiuslikku vaate ja sooja suvesoojuse. see kuval nähtav teispoolne kallas, ei ole maismaa, vaid laukasaar
Koitjärve raba idaosast see osa, mis jäi Lohusaare ja Pikapõllu mägede vahele, oli rikkalik just kanaharjakute (calluna vulgaris) poolest
vaade Pedaslaukasaare idaservale
pikalehistele huulheintele pakkusid vaheldust ümaralehised huulheinad (drosera rotundifolia). Pedaslauka ja Pikapõllu mägede vaheline raba
vaade Pedaslukasaare lõunanurgast Pedaslauka kaguossa. taamal kauguses olevad väikesed laukasaared kutsuvad rännulisi end avastama
Pedaslauka idakallas. taamal kaugustes on paistmas Pikapõllu mäed
Lohusaar kaugelt eemalt, Pedasluakasaare poolt vaadatuna
ühe pehkinud kasetüve seest Pedaslaukasaare põhjanurgas tuli välja selline imelik leid... ebatavaliste vormidega pudel. kuval on paistmas pudel põhi
... ja pudel ise peale selle "välja sikutamist" pehkinud kasetüve seest. nagu näha, see ei olnud tavaline joogipudel. talupoeg (loe. tavainime... ehk töölisklass) sellise pudeliga kuskil soosaarel naljalt juba laiama ei hakka. siin on ilmselt keegi sakstest mingit meile teadmata märjukest joonud
maaliline laugas Pedaslauka j Pikapõllu mägede vahel. suvesinisus ja suverohelus lisavad maastikule ilu ja vürtsi veel omakorda juurdegi
Metsavana samblased varbad. Paedaslaukasaare edelanurk
Pedaslauka ja Pikapõllu mägde vaheline laugas vaadatuna kaguküljest. laukas olev saar ja sealsed pedajad ning sealne murukamara rohelus paitavad hinge ja on rõõmuks silmale
mõistatuslik pudel üksikul soosaarel. jälle üks pudel, sedakorda täitsa avalikult sambla peal lesimas. tegemist on tšehhide Becherovka pudeliga. pudelile on graveeritud "1807. Liquor Bottle. Becker Distillerii. Karloy Vary. Czechoslovakia." tundub et pudelil on vanust rohkem kui mõned aastad. Tšehhoslovakkiat kui sellist liitriiki pole ju enam pea kümme aastat olemas. ja mida oli Becherovkal asja tulla nii kaugele kodumaast siia Euroopa põhja-kirdeossa, Maarjamaa ürglooduses asuvale üksikule soosaarele? kelle poolt on ta siia toodud... kas tšehhide või meie enda maarahva esindajate poolt? teadaolevalt pole ju maarahva seas Becherovka kuigi populaarne. seda küll natuke teatakse aga eriti nagu ei tarbita. kuivõrd ehk niipalju, et tarbivad need, kes on erinevatest maailmajookidest rohkem teadlikumad ja kel silmaring veidi avaram. muideks lisaks sellele Becherovka pudelile oli sellest veidi eemal ka veel üks sildita viinapudel ja veinipudel. niidiotsi kokku pannes on võimalik jõuda ainult ühele järeldusele - keegi oli siin kunagi korraliku peo maha pannud. oli ehk siis millegi tähistamine...või lihtsalt kellegi tavaline meelelahutus ürglooduses, seda teavad paraku vaid tegijad ise.
kuna aga ka Pedaslaukasaarelt sai leitud üks kangema joogi pudel, siis siit järeldus - siinses rabas rändajad on olnud üsna lähedastes suhetes kangemate vägijookidega. Lohusaare keskkoht
kellegi kullilise või kotkalise sulg Pedaslaukasaare edelaservast
palju küsimärke õhku jätnud Lohusaare lohk. keset üksikut soosaart oli üks kummaline madalate vallidega ümbritsetd lohk. oletatavasti võisid siin kunagi redutada ehk metsavennad või muust maailmast ära lõigatud vene või saksa sõjaväe põgenikud
Pedasluakasaare suverohelusest küllastunud idakülg
Pikapõllu ekstreem. selleks, et tagasiteel edasi minna ja sealt Pikapõllu mägedesse saada, tuli vahepeal sõna otseses mõttes paar sammu ka niidi (loe: peenete ümberkukkunud palkide) peal käia
hiidämblikute (dolomedes fimbriatus) rohkus Pikapõllu mägede ja Koitjärve raba vahelises lodumetsas. kuvale on jäänud neli väikest ämblikut
ristmäblik (aranea diademata) kõõlumas männijändriku otsas. Pedaslaukasaare ja Lohusaare vaheline rabalõik
üks kõiv on parajasti ohtralt koort maha ajamas. Pikapõllu mägede ja Koitjärve raba vaheline lodumets
Pedaslauka rännak:
Osaleja: Laanejuus, Härghein, Sulelemb, Jaanus, Soolemb
Distantsi pikkus: 3 km
Asukoht: Pedaslaugas, Koitjärve raba, Põhja-Kõrvemaa LKA, Kuusalu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar