sellestsamast kooreüraskite uuristusest Määranuka neemikult (või neemikmäelt) võrsus eelmise aasta suvel legendaarne joonistus "Kämblamaa sarvepuhuja ja lilleke". oli äärmiselt meeldiv üllatus näha sedasama kooreüraskite maailmatasemel tippüllitist siinsamas paigas rohkem kui poolteist aastat hiljem (esimest korda esimese Kämbla rännaku aegu - 20.08.2016) ja väärib märkimist seegi, et ta nägi välja sama hea kui ennegi. veelkord neile kes juba teavad ja neile kes veel ei tea - pole näinud mu silm ennem veel nii selge sõnumiga tervikpilti kooreüraskite joonistuste seas
üksik vana kõiv Saulaaru nurme peal
kooreüraskite sirgeldus Oravasoone läänekaldal meenutas kui mingit profiilis laevajoonistust, mille ninas (vasakul) kotkapea ja ahtris (paremal) siupea kujutis ning keskel mast koos purjega
kullakarvane hiidkogrits (gyromitra gigas) Orava soone idakalda veeres Vahearu metsa lääneservas
Pirita jõgi Vahearu loodeserva juures. ka siin oli oma väike aas, kus olla ja jalga puhata ning päikeseterasid endasse lasta
Saulaaru nurm. taamal Saulaaru mets
kuuskederohke ürgmets Saulaarus
rännuline Manel ümberkukkunud puu peal edasi liikumas. lodumetsa tüüpi niiske ürgmets Vahearu kagunurgas
puu peal üleval on kasepahk. Vahearu kagunurk
täiesti omanäoline kooreüraskite kritseldus. eriliseks teeb selle peamiselt kahele poole hargnevate konksude sarnaste ilustiste juurdepookimine põhiainesele (põhikritseldusele). Vahearu kagunurk
järjekordne niiskema ala ületamine. palgi peal esimeste seas edasi sammumas katalaanist vapper rännuline Manel. tagapool kuival rännuline Pihlapiiga (vasakul peedikarvases) ja rännuline Argo (paremal ekrohelises). on huvipakkuv, et puupalkidest joonistuvad välja inguze (häälikuliselt - NG) ja othila (häälikuliselt - O) ruunid. Vahearu idaosa
rännulisele Manelile järgnesid ülejäänud. hetkel on parajasti puu peal rännulised Pihlajuus (vasakul punases) ja Sütelemb (paremal kuldsetes umakates). Vahearu idanurk
vana haavik Vahearu idaosas
kooreüraskite poolt kirjadega kaunistatud peenike kuusepuust palk. Vahearu idaosa
päeva üks tipphetki. Pirita jõgi Orava aasu juures. teisel pool jõge olevad suured kõred asuvadki juba Orava aasu maal
Orava aasu suured kõred vajununa Pirita jõe kohale
rohukonn (rana temporaria) Pirita jõe kaldavees taevase peegelduse peal
kaldaäärne mets Vahearu põhjaservas Pirita jõe veeres oli täis pilkupüüdvaid varesjalgu (anemone nemorosa)
puudemurd ja samblakülv Vahearu põhja-loodeservas Pirita jõe ääres
majajate poolt väga oskuslikult välja tahutud linnukujutis. pole ennem veel mu silm oma elus juhtunud nägema kobraste poolt nikerdatud üksikkujundeid. jääb mulje, et keegi siinsetest kobrastest või kogunisti mitmed või kõik neist on oma kunstiliste oskuste ja esteetilise taju poolest teistest liigikaaslastest kuidagi erilisemad. Vahearu kirdeserv Pirita jõe juures
veel majajate hamba- ja käsitööd. käsitöö sellepärast, et ajal mil kobras hammastega puu tasapinda töötleb, peab ta sellest ju kätega kinni hoidma. Vahearu kirdeserv Pirita jõe lähistel
metsulukite poolt järatud puu Vahearu kirdeosas. huvipakkuv on siin see, et järatud on kahtepidi - nii horisontaalselt ehk laiupidi (pikad triibud vasakult paremale) kui ka vertikaalselt ehk pikkupidi (lühikesed ülevalt alla või kerge kaldega paremale ja vasakule asetsevad kriipsukesed)
sümbolid ja märgid rännulise Maneli matkakotil. puudu on veel Saula ja Kämbla kirjadega märgid
humalaväätidesse ehitud kuusk. Pirita jõe kaldaäärne Vahearu kirdeosas
päikepaistet ahnelt endasse neelav harilik lepiklill (chrysosplenium alternifolium). Pirita jõe äärne ürgmets Vahearu kirdenurgas
kolm kõrvuti ja ühe joone peal ühesuguste vahedega kasvavat nõglapuud Vahearu kirdenurgast
väga suur kasepahk. oli teine umbes seljakoti suurune. Vahearu kirdenurk
Orava soon Vahearu kirdeserva juures. siin juures leidis aset ka rännuliste lõunasöömaaeg
ruugekarva hiidkogrits (gyromitra gigas) Vahearu lääneservas Orava soone lähistel
kuldsetes päikesekiirtes kümblev hiidkogrits (gyromitra gigas). Vahearu lääneserv Orava soone lähistel
ürgmets Orava soone juures. soon ise on kuva peal paremal all orus. Vahearu lääneserv
ürgilmeline Orava soon Vahearu lääneservas. taamal ümberkukkunud puu peal rännuline Sütelemb
kooreüraskite kirjad. Vahearu lääneserv
Sütelemb loodusliku silla ehk ümberkukkunud kuuse peal hetki jäädvustamas. Vahearu lääneserv Määranuka neemiku kirdeserva vastas
Määranuka neemikmäe loodekallas. all orus on voolamas Orava soon
taas pean nentima, et Kämblamaa kooreüraskite loominguline tase on väga kõrge. seesinane sümbolkeeles uuristus tundus kuidagi keskmisest tähenduslikum. oleks justnagu vibu ja nool ja isegi osaliselt oleks ka inime ise ... olid ka konkreetsed piirjooned, mille sisse oli uuristussepp (või sepad) selle sõnumi mahutanud ja oli jäetud koht avause jaoks. täpsemini siis avaus asub uuristuse peal vasakul all nurgas selle musta kooremügariku all. jääb mulje, et kuskilt sealt tuli selle looja ise oma "loomingulisele tallermaale", tegi ära oma hunnitu ja sügavamõttelise uuristuse ja siis lahkus samast avausest tagasi sinna n.n. "musta auku" ehk siis selle kooremügariku taha olevasse määratusse teadmatusse. Määranuka neemikmägi
veel suurt kunsti Määranuka neemikmäelt. seesinane ürask viljeles natuke teistsugust stiili. kuid ka siit õhkab vaatajale vastu palju sügavust ja sügavuse taga peituvat tähenduslikkust
rännuliste kulgemine Orava soone läänekalda ürgmetsas. esiplaanil vasakul (mustas) rännuline Kristina, tema taga vereurma-ja pihlakarvapunases rännuline Pihlajuus (kuva peal seljaga)
majajate poolt murtud hundipuu teravokkaline murdumiskoht. ürgmets Orava soonest läänes-loodes
eelmise kuva jätkuks. majajate poolt järatud hundipuu känd ja selle murdumiskoha nõelteravad puuokkad
tundmatud puuseened nõglapuu. Orava soonest läänes-loodes asuv põlismets
kooreüraskite üllitis Orava soone läänekalda metsas. kesksema kujundina joonistub siit välja otsevaates hüppav mees (üleval keskel), kelle jalad on paremale kaldu
veel üks kooreseppade meistriteos Orava soone läänekaldalt. tundub, et siin oli uuristusseppade loometaieste osakaal ühe joone peal umbes pooletuhande sammu pikkuse lõigu peal kaldaäärset pidi kuidagi eriti suur, neid oli siin eriti tihedalt. antud uuristuse pealt joonistuks välja keegi pikajuukseline (alternatiivina ka pika lontis mütsiga) paremale profiilis vaatav olend, kellel juuksed taga lehvimas. tema parem käsi on üles tõstetud ja selles on käes sirbi sarnane asjandus. temast eenduv väike asi selja alaosas võiks näiteks olla mingi vöönoa tupe ots. olendi jalge all on kas lihtsalt tasapind või siis mingi märgiline tasapind (astmed ehk liikumine ühest ruumist teise, ühest tasandist teisele)
veel lisa eelmistele joonistustele. samal joonel - Orava soone läänekaldal - leidus veelgi imelisi kooreüraskite uuristusi. siit ka selline leid - midagi üsna šamanistlikku. keskteljest hargnev niidistik on kooreüraskite joonistuste puhul siiski üsna klassikaline stiilinäide, seevastu alati ilus imetlemiseks
paljude täna nähtud uute Kämbla kooreüraskite loominguliste tippsaavutuste seast räägiksin erilise rõhuasetusega just sellest siin. ei tõstaks teda teistest esile mingi paremusnäitaja poolest - need kõik sellel rännakul nähtud olid hästi vilunud kooreseppade loometükid. siiski-siiski... seesinane taies oleks justkui mingi uue suuna näitaja. siin seguneb jämedakoeline põhiuuristus peenikese taustuuristusega ja nad mõlemad on siin üsna oskuslikult kootud huvitavaks tervikuks. eriti huvitav on muidugi selle üllitise sõnumtegelane ise - vasakule jooksev koonusekujulise (võib olla ka huntinimene, huntsõdalane) peaga olend, kel käed jooksmisele hoogu andmas ja kel peas kõrgustesse küündiv asjandus (latern, mingi muu valgusallikas). tagumisel jalal on tal midagi saba sarnast, samas võib see vabalt olla ka teisel pool vööd rippuv noatupe ots. parema jala küljes ripub tal keegi inimesesarnane olend (profiilis, näoga paremale). kaldaäärne Orava soone läänekalda juures Pirita jõeorust sadakond sammu lõunas
valge kotkas rännulise Argo nässakul
üksik istumiskohaga nõiakuusk Saulaarust läänes-loodes oleval väikesel mineraalmaa saarekesel keset seda ümbritsevat niisket ja märga lodumetsa
suudlevad linnud(!?!) haavataeliku (phellinus tremulae) all. Saulaarust läänes olev lodumets
rännulised metsahääli kuulamas. linnuhääled segatuna tuulekohina ja puude häältega. Saulaaru mets
pilkupüüdev üraskite uuristus Vahearu kagumetsast.
puude murd Tuisuaasumäel. siitpoolt vaadatuna rooma H-täht, teiselt poolt vaadatuna aga kui hagalaz-ruun
kooreseppade meistriklassi üllitis Vahearu kirdeservas, Pirita jõe lõunakaldal. keskne kuju antud joonistuse peal on jahimees või vibumees, kes seisab kuva keskel üleval otsevaates vaataja poole. ta selja tagant paistab välja üle õla heidetud vibu või püss. huvitavad on siin ka teised olendid ja/või asjandused. kuid kuna muud olendid-tegelased selle kuva peal on mõnevõrra abstraktsemad, siis et nende olemust tabada või nende olemusele natuke lähemale jõuda, selleks tuleks antud teemasse ilmselt natuke sügavamale sisse minna (loe: selle silmitsemiks rohkem aega võtta)
lainetav (vasakult paemale) koprasild Orava soone keskkohas. tasapindade kõrguste vahe oli kuskil pool meetrit. sild oli vägagi pikk (kogupikkusega oma paarkümmend meetrit), suhteliselt lollikindel ja üsnagi kandev. peaks ütlema, et väga hästi ehitatud, silla peal käies tundsin end turvaliselt. vaade sellele Vahearu poolt, Orava soone idakaldalt
üraskite tipptasemel kunstitaiesed olid siinetes laantes üsna tavaline nähtus. oligi vast tunne nagu külastaks mingit ürglooduse kunstimuuseumi. kaldaäärne Vaheraru lääneservas Orava soone lähistel
teel Vahearu metsast üle loodusliku puusilla Määranuka neemikmäele. neli rännulist vapralt edasi astumas. esireas Pihlajuus, talle järgnevad Jõhvikalemb, Argo ja Pihlapiiga
päikesekiirtes kümblevad keltsalilled (hepatic nobilis) Vahearu loode-lääneservas Orava soone lähistel
valgusküllane hetk Vahearu lääneservas oleva kaldaäärse juures. all orus on Orava soon
oli küll palju takistusi tee peal, kuid sama palju oli ka takistuste vahel olevaid avausi ja pilusid, kust läbi pääseda. tuli neid vaid märgata. leidlikud rännulised Pihlapiiga (eespool peedikarvapunases) ja Argo (tagapool rohelises) on parajasti ühest sellisest avausest läbi minemas. tagapool puude vahelt on paistmas ka Jõhvikalembese sinine matkaürp. ürgmets Orava soone läänekaldal, Määranuka mäest loodes
ürgne kõiksusese hargnev niidistik kuusepuu palgil. kooreüraskite üks viimaseid ürgloodusmuuseumi eksponaatidest. Orava soone läänekalda mets
Kämbla rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Pihlajuus, Kristina, Manel, Sütelemb, Jõhvikalemb, Argo, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Saulaaru, Vahearu, Pirita jõgi, Orava soon, Kämbla LKA, Saula küla, Kose vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar