vaade hiiglasliku Kirjutamme otsast (n.ö. teiselt korruselt) taevalaotuse suunas. see oli tammede tamm, tõenäoliselt kogu Hiietse piirkonna, vahest isegi ka Vardi ja Pajaka piirkonna suurimaid ja auväärsemaid tammehiiglasi - tõeline tammevana. Kirjutamme niit
varjud puul. ühe taime auklikute lehtede varjud vanal kõivul. Suuretammemäe kirdenurk
jõekallas teispool Kasarit. vaadatuna mõned head sammud Suuretammemäest edelas. esiplaanil üksik hiidkõiv
kaunid kuldkingad (cypripedium calceolus) Jukumetsa mägedes. siit lähedalt ja ümber oli ilmselt sel kevadel metsaraiet tehtud ja metsaraie puude väljaveotee läks napilt (mõne sõrme kauguselt) sellest kuldkingade pesakonnast mööda
Sealõuamäe üksik püstine kivi. seisis teine üsna pilkupüüdvalt ja tähenduslikult keset sealset muru-ja metsarohelust. oma sellise püstise olekuga meenutas natuke nagu muinasaegset bautakivi
püstine teomaja. veealune maailm Vardi jões Sealõuamäe lähedal
valged mets-lõosilmad (myosotis sylvatica) Vainu talukohast idas oleva metsatee veeres
kuldkingade (cypripedium calceolus) suured rammusad lehed. õisi veel siin ei paistnud. Punamägi
hiliskevadised värvid Vardi jõe ääres
Hiietse luhamaastik. see koosneb peamiselt angervaksadest. eesolevat puude taga voolab Vardi jõgi oma ürgses sängis, sellest veel rohkem tagapool aga voolab juba Kasari jõgi
Vardi jõe maailmad - veealune ja veepealne maailm. veepealne maailm oli oma hoomatavuse osas esindatud vaid imetillukese osana (konnaosja peanupp). Sealõuamäest idas olev kaldaäärne
Sealõuamäe püstine kivi vaadatuna teise nurga alt (edelast)
Sealõuamäe neljaharuline tamm. ehkki suhteliselt noor veel - oli ta siiski siinsel kaasikusse kasvanud soosaarel kõige vanem puuisend
peatselt õide puhkev kurekell (aquilegia vulgaris). nägi seal sellisen välja nagu kokkupandud vihmavari. Sealõuamägi
kaks hiidtõrupuud väikesel Vahemäe luhasaarel
oma kõverikokstega vehkiv väike tõrupuu. Vahemägi
Suuretammemäe Suur tamm. vaade sellele ida poolt tulles. suurt suursugusust õhkas temast kaugele - nii umbes mitmekümne jala peale iga ilmakaare suunas. soosaare idaseserv
Suur tamm lähemalt vaadatuna
vaade Suure tamme alt selle kuldlehtedes võra suunas. Suuretammemäe idaserv
nõidusliku väljanägemisega kuivanud tamm. oli justkui mingi suunanäitaja siinsel luhasaarel. Suuretammemäe keskkoht
Suuretammemäe kuivanud tammepuu lähedalt vaadatuna
Suuretammemäe kesk- ehk nabakohta tähistav kivi. kivi ise oli üsna omapärase väljanägemisega - üldkujult meenutas veidi nagu mingit komakujulist märki
üks tammeneiu Suuretammemäel oli kogunisti kõpskinga jalga saanud. luhasaare keskkoht
kokkukasvanud tammed. nende tüvede ühinemiskoha alla tekkinud värav tundus kuidagi eriti ebamaine olevat. vanarahva teabe järgi evisid sellised kohad üsna suurt maagilist väge. Suuretammemäe lõunaserv
veel üks nõiduslik puu Suuretammemäel. seesinane piitsavarrekujuline kuivanud kõveriktamm mõjus samuti kuidagi ebamaiselt. luhasaare keskkoht
pärnaneidiste viisik (esiplaanil vasakul) ja nende taga kohaliku Tammevana jalg, kel jalas terava püstioleva ninaotsaga jalanõu. luhasaare põhjaserv
Suuretammemäe kesk-lääneosa. tammemets sellisena nagu ta siin oli viitas üsna tugevalt mingile muinasjuturaamatutest nähtud haldjametsale
veel üks kuivanud tammepuu püüdis möödaminejate pilke Suuretammemäe loodeservas. taamal puude taga Hiietse tagune luhamaastik koos Vardi ja Kasari jõgedega
kujund(id) kuivanud tammepuul (jätk ülemisele kuvale). terasem silm võib siin märgata mitmeid erinevaid tegelaskujusid. mulle isiklikult on rohkem meeltööda siit välja kooruv muinas(mees)sõdalase otsevaates nägu, kel suu veidi lahti, habe lõua peal, musta värvi terav nina ja silmad - neid on siin kogunisti kaks paari, sõltub millisele end fokuseerida ja millised rohkem kõnetavad - need asuvad natuke kaldu pea paremale poole, nõnda, et parempoolne silm on vasakpoolsest madalamal
veidrakujuline tõrupuu Suuretammemäe kesk-lääneosast
Suuretammemäe läänenurgas lebas maas suur kobruline vana kask
okstega vehkiv tuuleveski-ilmeline tammepuu Suuretammemäe lääneosas
sulnid suvesoojad (soojust oli sel päeval tugevasti üle keskmise) vaated Kasarile Suuretammemäe loodeserva veerest
veel kauneid vaateid Kasarile sealtsamast Suuretammemäe loodeserva veerest
nimetu kuuse-männi-kase segametsaga soosaar (luhasaar) teispool Kasari jõge
üksik lõmmeleht (nuphar lutea). Kasari jõgi Suuretammemäe juures
linnupesa. Suuretammemäe lääneosa
spiraalsete niitidega kokku traageldatud kujund ehk siis voldid ja süvendid ning nendest kantud mustrid vana tamme tüve peal. Suuretammemäe läänenurk
vaade väikeselt Hiirekivimäelt Suuretammemäe idaosale (vasakpoolne) ja Sealõuamäele (parempoolne). tegelikult kuskil nende vahel peaks olema ka väike Vahemägi. tundub, et see sulandub kaugelt vaadates kokku Suuretammemäe idaosaga
kuningliku hoiakuga Suur tamm lääne poolt vaadatuna. Suuretammemäe idanurk
must kõbjas (inonotus obliquus) Suuretammemäe kirdeservast. meenutas mingit puu seest välja vaatavat pikliku kaelaga olendit, kõige rohkem siis vahest siugu. olendil on hoomatav nii silma- kui ka suukoht
kui Suureatmmemäe Suur tamm oli kuninglik ja vägev, siis Kirjutammeniidu Kirju tamm oli vähemasti kolm korda kõike seda mida oli Suuretammemäe puu. kõik näitajad olid siin laes, kirjeldada sai nähtut ainult ülivõrdes. pole ammu näinud ürglooduses nii vana tammeisendit. vanust võis tal olla kindlalt üle 300
Kirju tamme kobruline kirju koor - siin oli peedikarvapunast, hõbekarvahalli ja rohekate varjunditega segatud kullakarvakollast. Kirjutamme niit
Kirjutamme niidu põhjanurk
peatselt õide puhkev kurekell (aquilegia vulgaris). Jukumetsa mägede lääneserv
suur kaunite kuldkingade (cypripedium calceolus) puhmas. Jukumetsa mägede edelaserv
tantsisklev kuldking (cypripedium caleceolus) Jukumetsa mägede edelanurgas
taevassinised põld-lõosilmad (myosotis arvensis) Vainu talukohast idas oleva metsa veeres
teeäärne suure õiega kannikeseline. metsatee äärne Vainu talukohast idas
Sealõuamäe neliktamm, mille keskel kasvas neljaleheline ussilakk (paris quadrifolia), kes näeb see näeb. igal juhul neli nelja vastu tundus üsna hea kokkusattumus. luhasaare põhjaosa
metssea pealuu koos lõuaga. Sealõuamäe lääneserva äärne
rohu seest välja piiluv kannikeseline Suuretammemäe ja Hiirekivimäe vahelises rohurindes. tõenäoliselt võib olla tegemist kõrge kannikesega (viola elatior)
teravate servajooksudega kobruline valgehallikirju kivi kahe sigade poolt nühitud haavapuu juures ümbritsetuna lambakeelte ja teiste kivide poolt. Hiirekivimäe edelanurk
Hiirekivi ja sellel olevad tähelepanuväärselt suured lohud. kokku oli lohke kolm, ehkki kuva pealt on hoomatavad kaks vasakpoolset. kolmas, n.ö. kõige väiksem lohk, asus kivi lõunaosas (kuval kivi parempoolne osa). kes näeb see näeb. ühel hetkel kui jäin luhasaare ümbruses luusivaid sookurgi vaatlema, jooksis kivi lõunapoolse (kuval parempoolne) serva rohurindest välja saladuslik hiir ja kadus sealsamas olevasse mururohelisse "tundmatusse". kivi juures jäin mõttesse, kui palju eriline ja teistsugune oli ta paljudest teistest tavalistest kividest, mida olin näinud ja millest paljud ka ohvri-või kultuskivid on olnud, eeskätt just nende kolme lohu poolest. usutavasti võis tal ka muinasajal mingi kultuslik otstarve olnud. pole võimalik, et inimesed nii omanäolisest ja pilkupüüdvast kivist lihtsalt mööda jalutasid
Hiirekivi lohud lähedalt vaadatuna. Hiirekivimäe idanurk
Suure tamme külje all kasvav luuvalurohi (polygonatum odoratum). Suuretammemäe idanurk
vesikuuse (equisetum fluviatile) nelikandiliste mustritega ladvik kui mikrofoni pea. Hiietse külast põhjas olev peakraav
ämblikuvõrku kinni jäänud kiililised. Hiietse luhamaastik
ürt-punanupp (sanguisorba officinalis) Kirjutamme niidust lõunas olevas rohurindes
lambakeele (convallaria majalis) õis vana kuivanud lehe haardes. Jukumetsa mägede lääneserv
Hiietse rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 5 km
Asukoht: Hiietse küla, Kasari jõgi, Vardi jõgi, Pajaka LKA, Märjamaa vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar