Teisipäev, 31. mai 2016

Hiietse rännak 25.05.2016

vaade hiiglasliku Kirjutamme otsast (n.ö. teiselt korruselt) taevalaotuse suunas. see oli tammede tamm, tõenäoliselt kogu Hiietse piirkonna, vahest isegi ka Vardi ja Pajaka piirkonna suurimaid ja auväärsemaid tammehiiglasi - tõeline tammevana. Kirjutamme niit

varjud puul. ühe taime auklikute lehtede varjud vanal kõivul. Suuretammemäe kirdenurk

jõekallas teispool Kasarit. vaadatuna mõned head sammud Suuretammemäest edelas. esiplaanil üksik hiidkõiv

kaunid kuldkingad (cypripedium calceolus) Jukumetsa mägedes. siit lähedalt ja ümber oli ilmselt sel kevadel metsaraiet tehtud ja metsaraie puude väljaveotee läks napilt (mõne sõrme kauguselt) sellest kuldkingade pesakonnast mööda

Sealõuamäe üksik püstine kivi. seisis teine üsna pilkupüüdvalt ja tähenduslikult keset sealset muru-ja metsarohelust. oma sellise püstise olekuga meenutas natuke nagu muinasaegset bautakivi

püstine teomaja. veealune maailm Vardi jões Sealõuamäe lähedal

valged mets-lõosilmad (myosotis sylvatica) Vainu talukohast idas oleva metsatee veeres

kuldkingade (cypripedium calceolus) suured rammusad lehed. õisi veel siin ei paistnud. Punamägi

hiliskevadised värvid Vardi jõe ääres

Hiietse luhamaastik. see koosneb peamiselt angervaksadest. eesolevat puude taga voolab Vardi jõgi oma ürgses sängis, sellest veel rohkem tagapool aga voolab juba Kasari jõgi

Vardi jõe maailmad - veealune ja veepealne maailm. veepealne maailm oli oma hoomatavuse osas esindatud vaid imetillukese osana (konnaosja peanupp). Sealõuamäest idas olev kaldaäärne

Sealõuamäe püstine kivi vaadatuna teise nurga alt (edelast)

Sealõuamäe neljaharuline tamm. ehkki suhteliselt noor veel - oli ta siiski siinsel kaasikusse kasvanud soosaarel kõige vanem puuisend

peatselt õide puhkev kurekell (aquilegia vulgaris). nägi seal sellisen välja nagu kokkupandud vihmavari. Sealõuamägi

kaks hiidtõrupuud väikesel Vahemäe luhasaarel

oma kõverikokstega vehkiv väike tõrupuu. Vahemägi

Suuretammemäe Suur tamm. vaade sellele ida poolt tulles. suurt suursugusust õhkas temast kaugele - nii umbes mitmekümne jala peale iga ilmakaare suunas. soosaare idaseserv

Suur tamm lähemalt vaadatuna

vaade Suure tamme alt selle kuldlehtedes võra suunas. Suuretammemäe idaserv

nõidusliku väljanägemisega kuivanud tamm. oli justkui mingi suunanäitaja siinsel luhasaarel. Suuretammemäe keskkoht

Suuretammemäe kuivanud tammepuu lähedalt vaadatuna

Suuretammemäe kesk- ehk nabakohta tähistav kivi. kivi ise oli üsna omapärase väljanägemisega - üldkujult meenutas veidi nagu mingit komakujulist märki

üks tammeneiu Suuretammemäel oli kogunisti kõpskinga jalga saanud. luhasaare keskkoht

kokkukasvanud tammed. nende tüvede ühinemiskoha alla tekkinud värav tundus kuidagi eriti ebamaine olevat. vanarahva teabe järgi evisid sellised kohad üsna suurt maagilist väge. Suuretammemäe lõunaserv

veel üks nõiduslik puu Suuretammemäel. seesinane piitsavarrekujuline kuivanud kõveriktamm mõjus samuti kuidagi ebamaiselt. luhasaare keskkoht

pärnaneidiste viisik  (esiplaanil vasakul) ja nende taga kohaliku Tammevana jalg, kel jalas terava püstioleva ninaotsaga jalanõu. luhasaare põhjaserv

Suuretammemäe kesk-lääneosa. tammemets sellisena nagu ta siin oli viitas üsna tugevalt mingile muinasjuturaamatutest nähtud haldjametsale

veel üks kuivanud tammepuu püüdis möödaminejate pilke Suuretammemäe loodeservas. taamal puude taga Hiietse tagune luhamaastik koos Vardi ja Kasari jõgedega

kujund(id) kuivanud tammepuul (jätk ülemisele kuvale). terasem silm võib siin märgata mitmeid erinevaid tegelaskujusid. mulle isiklikult on rohkem meeltööda siit välja kooruv muinas(mees)sõdalase otsevaates nägu, kel suu veidi lahti, habe lõua peal, musta värvi terav nina ja silmad - neid on siin kogunisti kaks paari, sõltub millisele end fokuseerida ja millised rohkem kõnetavad - need asuvad natuke kaldu pea paremale poole, nõnda, et parempoolne silm on vasakpoolsest madalamal

veidrakujuline tõrupuu Suuretammemäe kesk-lääneosast

Suuretammemäe läänenurgas lebas maas suur kobruline vana kask

okstega vehkiv tuuleveski-ilmeline tammepuu Suuretammemäe lääneosas

sulnid suvesoojad (soojust oli sel päeval tugevasti üle keskmise) vaated Kasarile Suuretammemäe loodeserva veerest

veel kauneid vaateid Kasarile sealtsamast Suuretammemäe loodeserva veerest

nimetu kuuse-männi-kase segametsaga soosaar (luhasaar) teispool Kasari jõge

üksik lõmmeleht (nuphar lutea). Kasari jõgi Suuretammemäe juures

linnupesa. Suuretammemäe lääneosa

spiraalsete niitidega kokku traageldatud kujund ehk siis voldid ja süvendid ning nendest kantud mustrid vana tamme tüve peal. Suuretammemäe läänenurk

vaade väikeselt Hiirekivimäelt Suuretammemäe idaosale (vasakpoolne) ja Sealõuamäele (parempoolne). tegelikult kuskil nende vahel peaks olema ka väike Vahemägi. tundub, et see sulandub kaugelt vaadates kokku Suuretammemäe idaosaga

kuningliku hoiakuga Suur tamm lääne poolt vaadatuna. Suuretammemäe idanurk

must kõbjas (inonotus obliquus) Suuretammemäe kirdeservast. meenutas mingit puu seest välja vaatavat pikliku kaelaga olendit, kõige rohkem siis vahest siugu. olendil on hoomatav nii silma- kui ka suukoht

kui Suureatmmemäe Suur tamm oli kuninglik ja vägev, siis Kirjutammeniidu Kirju tamm oli vähemasti kolm korda kõike seda mida oli Suuretammemäe puu. kõik näitajad olid siin laes, kirjeldada sai nähtut ainult ülivõrdes. pole ammu näinud ürglooduses nii vana tammeisendit. vanust võis tal olla kindlalt üle 300

Kirju tamme kobruline kirju koor - siin oli peedikarvapunast, hõbekarvahalli ja rohekate varjunditega segatud kullakarvakollast. Kirjutamme niit

Kirjutamme niidu põhjanurk

peatselt õide puhkev kurekell (aquilegia vulgaris). Jukumetsa mägede lääneserv

suur kaunite kuldkingade (cypripedium calceolus) puhmas. Jukumetsa mägede edelaserv

tantsisklev kuldking (cypripedium caleceolus) Jukumetsa mägede edelanurgas

taevassinised põld-lõosilmad (myosotis arvensis) Vainu talukohast idas oleva metsa veeres

teeäärne suure õiega kannikeseline. metsatee äärne Vainu talukohast idas

Sealõuamäe neliktamm, mille keskel kasvas neljaleheline ussilakk (paris quadrifolia), kes näeb see näeb. igal juhul neli nelja vastu tundus üsna hea kokkusattumus. luhasaare põhjaosa

metssea pealuu koos lõuaga. Sealõuamäe lääneserva äärne

rohu seest välja piiluv kannikeseline Suuretammemäe ja Hiirekivimäe vahelises rohurindes. tõenäoliselt võib olla tegemist kõrge kannikesega (viola elatior)

teravate servajooksudega kobruline valgehallikirju kivi kahe sigade poolt nühitud haavapuu juures ümbritsetuna lambakeelte ja teiste kivide poolt. Hiirekivimäe edelanurk

Hiirekivi ja sellel olevad tähelepanuväärselt suured lohud. kokku oli lohke kolm, ehkki kuva pealt on hoomatavad kaks vasakpoolset. kolmas, n.ö. kõige väiksem lohk, asus kivi lõunaosas (kuval kivi parempoolne osa). kes näeb see näeb. ühel hetkel kui jäin luhasaare ümbruses luusivaid sookurgi vaatlema, jooksis kivi lõunapoolse (kuval parempoolne) serva rohurindest välja saladuslik hiir ja kadus sealsamas olevasse mururohelisse "tundmatusse". kivi juures jäin mõttesse, kui palju eriline ja teistsugune oli ta paljudest teistest tavalistest kividest, mida olin näinud ja millest paljud ka ohvri-või kultuskivid on olnud, eeskätt just nende kolme lohu poolest. usutavasti võis tal ka muinasajal mingi kultuslik otstarve olnud. pole võimalik, et inimesed nii omanäolisest ja pilkupüüdvast kivist lihtsalt mööda jalutasid

Hiirekivi lohud lähedalt vaadatuna. Hiirekivimäe idanurk

Suure tamme külje all kasvav luuvalurohi (polygonatum odoratum). Suuretammemäe idanurk

vesikuuse (equisetum fluviatile) nelikandiliste mustritega ladvik kui mikrofoni pea. Hiietse külast põhjas olev peakraav

ämblikuvõrku kinni jäänud kiililised. Hiietse luhamaastik

ürt-punanupp (sanguisorba officinalis) Kirjutamme niidust lõunas olevas rohurindes

lambakeele (convallaria majalis) õis vana kuivanud lehe haardes. Jukumetsa mägede lääneserv

Hiietse rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 5 km
Asukoht: Hiietse küla, Kasari jõgi, Vardi jõgi, Pajaka LKA, Märjamaa vald, Raplamaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar