lehekuu kuldsed hetked Naerumäe veeres ja juures
konnaosi (equisetum fluviatile) koos oma simajate kroonmustritega. Soodla jõe äärne Konomäe lõunatipu juures
Võhmasaare muinasjutuline kaasik. see oli nagu jumalannade park. Freyja, Idunn, Gefjon... on kindlasti mõned olulisemad, kes selle olemasolust juba teadlikud on ja kes seda aeg-ajalt ka külastavad. tõenäoliselt ei puudu siit varahommikuse koiduvalguse aegu ka Murueit ja tema tütred, kes siis hommikukasteses murus siin kõivupuude vahel oma tantse tantsida vihuvad. Võhmasaare lääne-edelaosa
Maasiksauna talukoha kiviaed
kevadele peedikarvaseid värve lisav kevadine seahernes (lathyrus vernus) Konomäe lõunaosast
tantsisklevad-mängisklevad sõnajalad. Võhmasaare lõunanurk
Kassimäe pedajad. rännaku alguspunkt
kevadine vallatlev loodusilu Kassimäe juures
Soodla jõgi Konosilla (Koonusilla) pealt vaadatuna
vaade Jussimaa kumerustele ja avarustele Eest-Konokõrve (Koonukõrve) talukoha juurest
paplipuu koonusekujulised võrsed. Taga-Konokõrve (Koonukõrve) talukoht
Naerumägi lõuna (Soodla jõe) poolt vaadatuna. kevadsoe idüllilisus oli siin oma haripunktis
raskesti ligipääsetav Soodla jõe kaldaäärne Konomäe lõunaservas
vaade Soodla jõe kaldaäärselt Konomäe lõunanurga suunas
rännuliste puhkepaus ja olesklus Konomäe lõunaservas. koht oli selleks kui loodud
8-tupelehega keltsalill (hepatica nobilis) Konomäe lõunanurgas
kuldekupp (trollius europaeus) kui noor kapsapea. Konomäe lõunanurk
lehtpuumets järsuilmelise Konomäe kaguservas
Konomäe kaguserv. siit on juba natuke rohkem hoomatavam (võrreldes eespool oleva kuvaga), kui järskude servadega see soosaar oli
käopäkk (lathraea squamaria) Konomäe idaservas. huvotav on siinjuures see, et selle taime leidmisega samaaegselt kukkus kuskil Konomäel eemal ka kägu, justnagu tahtes sellega kinnitada seda, et see taim on tema omand, osa temast.
lehekõdu vahelt piiluv käopäkk (lathraea squamaria). Konomäe idaserv
hunnitud keskpäevased hetked Võhma raba edelanurgas, Konomäe ja Võhmasaare vahel
tagasivaade suurele saarele - Konomäele. kuval soosaare põhjanurk
kuninglik kevasoojusest kantud tee Kunglamaale. Võhmasaare lääneserv. see tee viis kunagi kõrge ja pikliku Härgimäe suunas, mis asub teispool Soodla jõge selle koha vastas. ilmselt läks siis sealt ennemuiste kunagi ka mingi sild üle, sest mõlemalt poolt on näha, et vahetult enne jõge saavad teed kummalgi pool jõge otsa
kevadidüllist kantud maalilisus. kaasik Võhmasaare lääneservas
kogunemiskoht võhumõõga lehel peal - üks kärbes ja viis mardikat. lodumets Võhmasaare edelanurgas
ürgmets Võhmasaare lõunaosas. ühe puu alla oli moodustunud jänesekapsa ja varesejalgade õitest valgetäpiline kevadvaip
põlislaaned Võhmasaare moodi, esiplaanil vana kõre. soosaare lõunanurk
nõmme neitsikese näoga puupahk kõivul. meenutab mõneti alla paremasse nurka vaatavat (profiilis) mesikäpa pead. on justkui silm ja koon ning kui väga tahta, siis võib hoomata ka suu kohta. Võhmasaare lõunanurk
peamiselt kuuskedega ümbritsetud väike kurruk. Võhmasaare kesk-lõunaosa
kuivanud kuusk ja selle ümber valgelaiguline jänesekapsa õitest vaip. laanemets Võhmasaare keskosas
vana kiviaed Võhmasaare keskkohas. siit lähedalt kulges endisel ajal (ja võib olla ka muiste) vana tee, mille üks ots viis Maasiksauna talukohani ja teine soosaare lääneserva, kust läks sootee Soodla jõe poole teispool kallast asuva kõrge Härgimäe suunas. see tee on nüüdseks aga vaevu aimatav
vaid ühes kohas Võhmasaare keskkohas on seda kunagist metsateed natuke rohkem aimata. kuid see oli siiski vaid üks väike lõik sellest. suurem osa sellest oli kuni Võhmasaare lääneservas oleva kaasikuni siiski juba metsa kasvanud
Maasiksauna, vanadel kaartidel ka Maasikmäe, talukoha ase. suveks on see paik täis kõrgeid seaohakaid. siia tekib siis korralik seaohakate väli
Maasiksauna talukoha kiviaed
väike oja (edaspidi lihtsalt Võhma oja) eraldamas suurt Võhmasaart (Võhma ja Maasiksauna talukohad) tema väiksemast vennast (Suurekõrvest). oja ületuskohas oli arhailise väljanägemisega kõnnik
värvid Võhma ojas. roostekarvapunane segatuna mürkrohelisega
seitsme tupelehega keltsalill (hepatica nobilis) Võhma oja idakaldalt
risti-rästi kukkunud palkide all olev kivikuhjatis Suurekõrve loodenurgas
Suurekõrve nurme põhjanurk ja selle peal rohelist noppiv Pihlapiiga
vaade Suurekõrve nurme kirdenurgale. Suurekõrve nurm koos seal keskel oleva talukohaga ja põlispuudega on peaaegu et igast äärest ümbritsetud kuuskederiviga
Suurekõrve nurme lõunaservas olid sead maa seest ühe nõukogudeaegse mürsu välja tuhninud. praeguseks hetkeks on see siiski juba Päästeameti poolt kahjutuks tehtud
Suurekõrve nurme lõunanurk
väike hiidkogrits (gyromitra gigas) Suurekõrvest edelas olevas laanikus
kivikuhjatis paksu laanemetsa sees Suurekõrve edelanurgas. kas tõesti muistsetele põldudele viitav märgis või vahest hoopis muinaskalme? mõlemad variandid on tegelikult ju samapalju võimalikud kui ka mittevõimalikud. pole ühtegi niidiotsa, millele tugineda... seega ei saa hetkel midagi kinnitada ega ka ümber lükata. kuid vanade sõjateede läbikäik siit Võhma soosaarelt ja siinne Soodla jõe lähedus justkui toetaks seda võimalust, et siinsetel aladel võis ammustel aegadel olla mingi püsiasustus
neljapealine puupahk vanal haaval. oli teine justnagu igasse ilmakaarde ja nagu mingite inimolendite sarnaste nägudega ka veel. ürgmets Suurekõrve edelaservas
nimetu soosaar Suurekõrve edelaservas
takistusterohke minek Suurekõrvest Maretasaarele. maastik oli keskmisest mitu korda vesisem. esimeste tulijate seas on tulemas Laulupiiga. teised rännulised tema taga on alles võtmas hoogu
metsloomade rada Maretasaare ja Võhmasaare vahelisel luhamaastikul. rada ise meenutas kui mingit väikest oja
Suurekõrve lääneserv (paremat kätt) ja kaugemal vasakul pool on paistmas ka Võhmasaare (n.ö. selle tuumiksaare) edelaserv. vaade sellele Maretasaare juurest
vana merikotka (h
aliaeetus albicilla) korjus. Maretasaare kirdeserv
kotka korjus lähedalt vaadatuna
saladusliku Maretsasaare kagunurk. kuskilt siit sai välja tuldud. sisenemine toimus kirdeväravaid pidi
Mareta-neiu on oli jätnud oma reha siia... Suurekõrve lõunanurk
kuldsed hetked päevapaiste viimaste kiirgude vihus. Kreedasaar
Võhma talukoha põlispuud tähistamas paika, kus kunagi oli talukoht
tagasitee üks meeldejäävamaid lõike - videvikuline teekond Võhmasaarelt Konomäele üle Võhma ehk Konomäe raba. esiplaanil Konomäe soosaare kumerused
lodukannike (viola uliginosa) Konokõrve silla idapoolse otsa veeres
konnakapsas ehk harilik varsakabi (caltha palustris). Konokõrve silla äärne Soodla jõe idakalda veeres
10-kroonlehega kanakoole (ficaria verna) Taga-Konokõrve talukoha ja Soodla jõe vahelise sanglepa allee juurest. siin niiske ala peal oli neid üsnagi palju. huvitavat teavet selle taime kohta: "vanarahvas on mitmel pool seda dekoratiivset taime ka toiduks ja ravimiks kasutanud. söödud on omapäraseid muguljalt paksenenud juuri ja noori lehti. kuid neid võib koguda vaid enne õitsemist, sest hiljem muutub kogu taim mürgiseks. ravimina on ta tuntud loomade luuhaiguste, aga ka mitmete inimeste hädade ravimisel. ka sel juhul ei tohi unustada tema mürgisust: ka juba nahale sattudes võib mahl põletusi põhjustada." allikas: bio.edu.ee
põldosi (equisetum arvense) Taga-Konokõrve talukoha juures. kevadisel ajal võib nende peal märgata kuuekandilisi eoslehti. just see kuuekandilistest mustritest koosnev kobar annabki sellele taimele iseloomuliku imetlusväärse näo. kasulikku teavet: "risoomi tärkliserikkaid mugulaid kogutakse mõnel pool toiduks, samuti suhkrurikkaid kevadvõsusid" allikas: bio.edu.ee
veel üks pilkupüüdev põldosi (equisetum arvense) Taga-Konokõrve kunagise talukoha juures
põlisvaher (acer platanoides) Ees-Konomäe talukoha maadel oleva metsa servas, asukohaga endisest talukohast idas
Konomäe üks kahest silmast ehk siseveekogust. teisiti võttes reljeef-või ortofotolt vaadatuna meenutabki Konomägi justkui mingit maskiballi näokatet, kus kaks soist veekogu on kui mingid silmad näokatte peal. Konomäe edelanurk
üksik sinilill (hepatica nobilis) Konomäe edelaserva kallaku peal
vaade Konomäe kaguservast Võhma ehk Konomäe raba avaruste suunas
kummaline kolmnurga sümboolikaga, millel punkt või väike ring keskel, kivi Konomäe lõunanurgas
varsakapjades tarnamaastik Konomäe lõunaserva ja Soodla jõe vahel
lapergune puupahk Konomäest idas olevas lodumetsas
tundmatud kohekohe valgetesse õitesse puhkevad taimed Maasiksauna talukoha maadel
Maretasaare merikotka suletükid
kivi kasepalkide vahel. tegelikult oli seal veel üks kivi vasakul pool (see ei mahtunud siiski hästi käesolevale kuvale). ühesõnaga, tervikpildis oli seal kaks kivi ja kaks kasepalki, kusjuures mõlemad kivid olid kasepalkide vahel. märgiliselt joonistub sellest välja üsnagi huvitav sümboolika. mida tahtis kohapaik läbi selle rännulistele edasi öelda? Maretasaare kirdeserv
see koht siin (neli nõglapuud, mis moodustavad ülevalt vaadates ruudu) peaks märgistama Maretasaare keskkohta. ülevalt vaadatuna joonistub sellest ruudust (täpsemalt siis öeldes nendest nähtamatutest joontest, mis ühe puu küljest teise juurde tõmmatuna) välja "inguz" ruun. see on aga ilmne viide Muinaspõhja jumalatele Freyjale/Freyle. ja ka oma tähenduse poolest kõlaks see üsna müstiliselt - aken teise teadvusesse. ei saa ka eirata Mareta-nime sarnasust Freyja paralleelnimega Mardöll. lisaks on maretapäeva Maretal palju sarnasusi ka jumalanna Freyjaga - mõlemad olid ilu poolest kõikidest üle. maretapäeva Mareta kasuks räägiks justnagu ka Karusejärv, mis asub Maretasaarest mitte just kaugel, Soodla jõe läänekaldal oleva Härgimäe juures. vanasti nimetati maretapäeva teatavasti ka karusepäevaks
Maretasaare kooreüraskite joonistusi. soosaare lääne-loodenurk
seesinane kooreseppade uuristus meenutab üsna tugevalt nagu mingit kotkapead (allapoole vaatav, profiilis). merikotka korjus asus teatavasti Maretasaare kirdeservas (vt eepool olevat blogijuttu). kas oskasid üraskid mingeid sündmusi ette näha?
veel kooreüraksite sirgeldusi Maretasaare lääne-loodenurgas olevatel kuusepuu palkidel. selle palgi alla paremas nurgas on keegi ümara peaga mehike ussiga või ussi moodi adraga maad kündmas. see ei ole küll teab mis ideaalselt hoomatav, kuid kes tahab, see märkab seda kindlasti
huvitava kuju võtnud puu. milline painutus. meenutab nagu mingit vasakule painutavat neidist, kes hoidmas oma käsi pea kohal nõnda, et käte kaarasendist joonistub välja salapärane silm. Suurekõrve lõunanurk
Laulupiiga tänu avaldamas suurele kasele ja läbi selle kogu loodusele ja tervele rännakupäevale. Võhma soosaar Maasiksaunast kirdes olevas metsas
salapärane kivikuhjatis Maasiksauna ja Võhma talukohtade vahelise metsatee veeres
Maretasaare rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Heli, Laulupiiga, Aivo, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,5 km
Asukoht: Maretasaare soosaar, Võhma soosaar, Võhma raba, Soodla jõgi, Põhja-Kõrvemaa MKA, Kuusalu vald; Soodla jõgi, Põhja-Kõrvemaa MKA, Anija vald, mõlemad Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar