teiste sookurgede seas sai nähtud ka ühte kahe pea ja nelja jalaga sookurge. minu teadmiste järgi on kahepealistest lindudest seni teada vaid kahe peaga kotkas (Bütsants, Venemaa), ja sedagi vaid vapiloomana. ehk on kahe peaga sookurg uueks täienduseks Eestimaad või siis vähemasti kohalikku Kõo valda puudutavas sümboolikas. Navesti jõe äärne polder
kummaline halli lepa peal kasvav puuseen. Punni nurme äärne lepik
mesikäpa topelt käpajälg ehk kaks astumist ühte kohta. Punni-Rehesaare metsatee
pead langetanud sinililled (hepatica nobilis) Punni-Rehesaare metsatee veeres
vaid ausõna peal püsti seisev osa vanast kuivanud puust. Punni-Rehesaare tee äärne
eelmise kuva jätk. on näha, et altpoolt on puu ajahamba poolt puretud eriti kitsaks puretud
mustrid jää peal. Punni-Rehesaare metsatee äärne
Rehesaare nurm
küttepuud hunnikus. Rehesaare nurm
seiskunud hammasratas. pärandkultuuri jäänuk Rehesaare talukoha lagunenud kõrvalhoone juures
Rehesaare talukoha lagunenud kõrvalhoone kaardunud palgisein
triibud tammekoore peal. Rehesaare talukoha metsistunud parkmets
üks paljudest suurtest ja suursugustest tõrupuudest Rehesaare talupargis. oli teisele ikka jämedust antud. tõenäoliselt selle talupargi kõige vanem puu - aastaid julgeksin talle pakkuda mitte vähem kui 350
kõigil on lõbus ja huvitav. Rehesaare talukoha põlispuude salus
tammetüve lõhedest ja pragudest joonistus välja selline irvakil suuga krokodillilaadne mütoloogiline olend
oma okstega taevalaotust harjamas - hiidtõrupuu Rehesaare metsistunud talupargis
päikesemao kujutis vana tammepuu (edaspidi mainitud kui Päevasiu tamm) tüve koore peal. Rehesaaare metsistunud talupark
eelmise kuva jätk. veel üks päikesemao kujund Päevasiu tamme teisel küljel. sellel on veel ka iseäralik suud pärani lahti hoidev nägu peas
eelmise kuva jätk. mustreid ja mustrite mustreid samblikuvärvidest ja tammetüve lõhedest moodustunud "lõuend-pinnasel". Päevasiu tamm
eelmise kuva jätk. osake teisest päikesemao kujundist. siit võib hoomata tammetüve sisse tekkinud lõhe sügavusi. Päevasiu tamm
eelmise kuva jätk. urmaseks tõmbunud tüveosa Päevasiu tammel
ilmselt osake mingist esimese vabariigi aegsest jänkide väiketraktorist. Chicago kaubamärk räägiks nagu juba iseenda eest. Rehesaare talukoha metsistunud parkmets
eelmise kuva jätk. aste edasi ehk kuidas tipploomingusse integreerida ka puu oksakohad ja muud pisidetailid
eelmise kuva jätk. kooreseppade tippsaavutus. nagu ilmapuu - keskel jookseb musta peenikese praona maapinna piir. sellest ülevale poole jääb tüvi koos okstega ja allapoole juurestik
päevaheleduses kümblevad rännulised. Rehesaare talukoha metsistunud parkmets
Pihlapiiga tamm - puule nimi antud selle järgi, et rännuline Pihlapiiga temaga kõige rohkem aega veetis ja teda embas. Rehesaare talukoha metsistunud parkmets
Pihlapiiga tamme imtelusväärne koorejooks. meenutas teine kui mingit punutud võrku
Pihlapiiga oma tamme juures
vaade Pihlapiiga tamme tüve alt läbi selle jämedate tüveharude sinitaeva suunas
eelmise kuva jätk. Pihlapiiga tamme kumerused ja jämedused mustavalgetes värvides
algiz-ruuni vari Pihlapiiga tammel. rännaku algushetked ja Heimdallri algiz-ruun siia juurde. ruun tähendab kaitset ja naist, niisamuti sünniaega. vari oli tekkinud Soolembese kadikust, mille ülemine ots oli algiz-ruuni moodi kolmeharuline
x
x
x
x
x
x
Rehesaare vana mahajäetud talukoha kohta võiks tema kõrvalhoonete ja põlispuude järgi öelda, et tegemist oleks justkui mingi väikese mõisaga. paljud asjad olid siin üsna suursugused. näiteks talupargis kasvasid hiidsaarepuud, hiidtammed ja hiidpärnad. vanema tamme vanus võis küündida kuni 350 aastani. ka mõni tavalisem mõisapark jääb sellele alla
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Härgemäe rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Anne, Tulepiiga, Tammejuus, Pihlapiiga, Sütelemb, Vahtralemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Härgemäe soosaar, Maalasti küla, Navesti jõgi, Kõo vald, Viljandimaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar