lumega kaetud Neljakuningakivi ja selle seest välja paistev risti kujutis. Rihumägi
vana sanglepa mitmekihiline juurestik. Tiitsu tagumise allika äärne allikamets
Tiitsu tagumisest allikast alguse saanud oja ja seda ümbritsev allikamets
Tiitsu tagumine allikas
Tiitsu eesmine allikas ehk Tiitsu talukoha külje all olev alliktiik ja muinasjutulised sinakasrohelised värvid selle sees
allikakaev Tiitsu talukoha juures
Tülivere Kalevikivi, vaadatuna kagu poolt. Kalevikivi mõõtmed on: ümbermõõt 13,5 m ja kõrgus 3,4 m (H. Viiding, 1986). selle kivi kohta sellised pärimusjutud:
1) "Kalevi kivi on suur raudkivi Tülivere kaldal Leesi tee lähedal. See on selle poolest iseäralik, et ta seisab veikeste kivide peal. Kalev olla selle Soomest visanud seie vanasarviku pähe."
Emakeele Seltsi Kuusalu kohanimede kogu. - Evi Tael (1949). Vt. ka muist. 21-35.
2) "Metsamemme mängukivi. Kalevipoeg maganud Kuusalus Tülivere talu kaljukaldal. Sealjuures norsanud ta kõvasti. See vihastanud Soomes kividega mängivat metsamemme. Ta võtnud ühe mängukivi ja visanud selle Kalevipojale vastu taguotsa. Kalevipoeg ärganud, võtnud kivi ja asetanud selle kolme teise kivi peale. Need kivimürakad on näha veel praegugi."
ERA II 178, 240 (l) < Kuusalu, Kõnnu v., Kalme k. - I. Lehesalu < Jakob Rebane, 65 a. (1937) = EKRK I 11, 392 < Loksa raj., Kuusalu, Uuri k. < Muuksi k. - Sirje Mering < Muuksi õpilased (1954).
Trükitud: O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II, lk. 178.
punane triip Kalevikivi peal
punased laigud Kalevikivil
vanad niined Kalevikivi juures olevas pangaaaluses metsas
pangaalune Kalevikivist sadakond sammu põhja pool
rännuliste hetked Tülivere Kalevikivi juures. selle kuva pealt on ka hoomatav selle kivi tegelik suurus, kuna võrdlusena on siin olemas ka inimsed. kivi asub pangapealse serva juures, selle loodepoolne ots ongi peaaegu pangapealse serva juures
pangaalused vanad niined Kalevikivist lääne pool
veel pilkupüüdvaid väänlevaid niinepuid Kalevikivi lähedal olevast pangaalusest metsast
vana kõre pangaaluse kallaku peal. pangaalune salumets Kalevikivist umbes paarsada sammu lääne-edela pool
pilkupüüdev pangapealne-ja alune Kalevikivist umbes kolmsada sammu edelas
põlispuudes pangapealne ja pangaalune kuskil Kalevikivi ja Kalda talukoha vahel
vaade Tülivere pangapealse loodeosale eemalt n.ö. pangaaluselt umbes poolesaja sammu kauguselt
vahvate mustritega suur rändrahn Tülivere panga loodeserva ääres
Tülivere pangapealne ja-alune selle loodeosas
roostekarvased või pihlakarvased värvid ning värvidest kantud mustrid Pihlakivi külje peal
rännuline Päevapaiste Pihlakivi juures hetki jäädvustamas. Pihlakivi on suur rändrahn Tülivere külas Lepa ja Pihlakivi talukohtade juures. kivi tegi eriliseks see, et selle peal kasvab nii umbes 50-aastane pihelgas (NB! hinnaguline vanus selle järgi, mida oli näha kivi peal) ja ta on sealt sellisena välja kasvanud kivi keskel olevast lõhest. seega vanuselise määramise puhul võib ta olla isegi vanem, kuna suur osa tema tüvest ja juurtest on peidus selle kivi sees. vaade kivile lääne poolt
Pihlakivi sees olev lõhe
eelmise kuva jätk. Pihlakivi ida poolt vaadatuna
eelmise kuva jätk. vaade Pihlakivile kaugemalt ida poolt. selle kuva pealt võib hoomata Pihlakivi peal kasvava pihelga suurust ja proportsioone kiviga võrreldes. võrdluseks Pihlakivi kõrguseks on umbes 2 meetrit
kalmekoht Pihlakivist umbes mõnisada sammu põhja pool, Märjamaa talukohast umbes poolsada sammu idas
eelmise kuva jätk. lisaks eepool ära toodud kivikalmele oli eelmisest kohast umbes sadakond sammu loode pool veel mitu teist kivikalmet. kui eelpool mainitud koht asus lageda nurme keskel, siis needsinased asusid mõlemad metsa sees. sealne vana puistuga metsaalune koos nende kalmetega meenutas kui mingit püha hiiesalu. nimetatud paik asus ka huvitavas kohas - Tülivere panga lääne-edelaserva veeres
eelmise kuva jätk. puuhiiglased sealsest kalmemetsast
eelmise kuva jätk. mustvalgetes värvides tammepuud kalmemetsa kaguservas
kalmekoht (ja kultuskivi) Pihlakivist umbes kolmsada sammu kagu pool
kultusekivi Tülivere tamme lähistel (sellest umbes kolmsada sammu kagus). siinne (alad Tülivere, Sõitme ja Kupu külade vahel ja ümbruses) paik oli üldse Eesti mõistes üsna rikkalik kultusekivide ja kivikalmete poolest, neid on siin ikka üsna palju. juba kultuskive-lohukive sain üle lugedes kuskil 20 ringis, samapalju on umbes ka kivikalmeid
eelmise kuva jätk. rännuliste (vasakult paremale - Tulepiiga, Ragnar ja Pruusipiiga) hetked kultuskivi juures
eelmise kuva jätk. kivikesed väikese lohu juures. terasem silm leiab ühe väikese kivikese all poolpeidus olevana ka ühe kullakarvase mündi
lohuga kivi, milles vihmavesi või lumesula vesi sees, Tülivere tamme juures, täpsemalt sellest idas. kivist tagapool Tülivere tamme ilu jäädvustav vapper rännuline Pruusipiiga
Tülivere tamme tüvi põhja-kirde poolt vaadatuna
eelmise kuva jätk. Tülivere tamme suursugused juured või siis täpsemalt öelduna tema juurte maapealsed osad
eelmise kuva jätk. vaade kuninglikule tammele põhja poolt. taamal vasakul kuninglikke hetki jäädvustamas rännuline Pruusipiiga
eelmise kuva jätk. mustvalgetesse värvidesse rüütatud Tülivere tamm. vaade sellele loode poolt
eelmise kuva jätk. Tülivere tammepuu oma loomulikes sügistalvistes värvides
Tülivere tamm veidi eemalt, loode-lääne poolt vaadatuna
päikese sümboolika Tülivere tammekambri laes
sambla-ja samblikumustrid Tülivere tamme äärse kiviaia kividel
kivikuhjatis Kobasteväljal
sügistalvistes värvides Kobastevälja nimeline väli. nimele tuginedes võiks eeldada, et kuskil siin olid muiste ka mingid koopad (Koobasteväli). maapinnast lähtuvalt ei olnud seal igatahes pealtnäha mingeid koobastele viitavaid tunnusmärke näha. ei saa välistada, et koobasteks oli kunagi olnud mingid kartulikoopad, kuid samuti ei saa välistada ka seda, et siinsete kalmete ja kultuskivide alt läksid muiste mingid käigud maa alla
kultuskivi Kobasteväljal
eelmise kuva jätk. kultuskivi juures olevad teised kivid. needsinased võisid samuti omada kultuslikku tausta
eelmise kuva jätk. veel üks kivikuhjatis Kobastevälja välja peal, eelpool mainitud kultuskivist umbes poolsada sammu kagu pool
Kobastevälja väljalt veidi ida pool ja Kobastevälja talukohast kirde pool asuv kultuskivi. kivi pealispind oli kaetud sadade pihelgamarjadega, mis olid sinna kukkunud kivi külje all kasvavalt pihelgalt
iseäraliku väljanägemisega huvitav kivi Raja talukoha lähistel
korrapäraselt laotud kolmnurkse prisma kujuline kivide hunnik Maidu talukohast idas oleva põllu peal
eelmise kuva jätk. kuskil eelmise kivihunniku lähedal asus ka selline kivi, millel olid juures väga tugevad kultuslikkusele viitavad märgid - klaasikillud ja hobuseraud. peab mainima, et registreeritud kultuskivide nimistus seda kivi hetkel veel ei ole
eelmise kuva jätk. eelpool mainitud kultuskivi lähedal mõne sammu kaugusel oli üks omanäoline kivi, millele oleks justkui punakas riidekate peale tõmmatud
eelmise kuva jätk. selle kivi riidekatet meenutavalt tasapinnalt joonistus välja vasakule profiilis vaatav looma (või siis ka kala) pea, kel suu avatud. mõneti sobiks selleks loomaks ehk härg või siis ka jäär... ehk siis härjapea või jäärapea. sel juhul oleks tema sarveks "katte" vasakul üleval nurgas olev kobruline ehk n.ö. kortsus osa. kuid rohkem tundub see olevat isegi justnagu mingi hübriidlooma moodi ehk siis mitmest loomast koosnev selline n.ö. terviklahendus
rännulised on kohe-kohe jõudmas Kupu kivi juurde. vaade kivile põhja poolt. kivi ja sellest veidi maad edela pool asuva Turaka katku veesilma kohta siis selline pärimus: "kord tassinud Kalevipoja naine ämbritega vett. veeämbrist läikinud vett maha. sellest jäänud suur lõik, mis praegu Turaka katkuks hüütakse. Turaka katk on Kupu küla all Kuusalu kihelkonnas. sealsamas lähedal on lagedal väljal päratu suur kivi. see kivi olla sinna Kalevipoja naise põllest kukkunud, kui kiva tassides põllepaelad katki läinud. kivi on üks suurematest Harjumaal, umbes paar sülda kõrge ja sülda 3 läbi mõeta."
EÜS IX 797 (6) < Kuusalu, Kiiu v. - K. Viljak ja G. Vilberg < Anna Vilistus, 73 a. (1912) == ERA II 292, 149 (5) < Kuusalu — G. Vilbaste < A. Vilistus (1940). Vt. ka: Kivikandja, muist. 95—98.
eelmise kuva jätk. Kupu kivi koos rännulistega veidi kaugemalt vaadatuna. oli seal teine närestikust ümbritsetuna kui väike küngas. Kupukivi mõõtmed on järgmised: pikkus 12,5 m, laius 8,7 m, kõrgus 5,8 m ning ümbermõõt 33,2 m, kivi mahuks on 238m³
eelmise kuva jätk. Kupu kivi lähedalt vaadatuna. kummalgi pool kivi seismas üks rännuline, paremal pool rännuline Jõhvikalemb, vasakul pool rännuline Tulepiiga. mõlemad sümboliseerivad tulekarva punast. nõnda seal olles oleksid nad justkui selle kivi või selle kohapaiga vardijad ehk kaitseinglid
eelmise kuva jätk. Kupu kivist idapoole jääv kivikangrune metsatukk ehk kunagine kalmekoht
eelmise kuva jätk. vaade Kupu kivi pealt sellelesamale ida pool asuvale metsatukale. siit kivi otsast vaadatuna oli kogu ümbruskond justkui peopesa peal. siit nägi kaugele kaugustesse, isegi üle lähedalolevate metsade. siin olles oli tunne, justkui oleksin kuskil kõrgel vaatetornis
eelmise kuva jätk. rännuline Ragnar Kupu kivi otsas
vana kaevukoht Suure-Puugi allikatiigi juures
värvid Suure-Puugi allikavees. kuva vasakul poolel asuva samblamätta parempoolse külje alt vaataks välja justnagu kellegi nägu ehk siis on näha pool nägu (üks silm, nina osaliselt ja osa suust). allikahaldjas?
eelmise kuva jätk. veel värve Suure-Puugi allikavees. allikatiigi põhi on kaldaäärsetes osades suures osas lehtpuude lehti täis
videvikuvärvid õhtuses Räimiku allikatiigis. vaade sellele allikatiigi idakalda poolt
eelmise kuva jätk. vaade Räimiku allikatiigi veepinna peegeldusele selle läänekalda poolt. allikatiigi läbipaistev veealune maailm sundis edasiliikuvat rännulist ikka ja aina selle juures peatuma, et seda videvikuhõngulist veealuse maailma ilu imetleda ja endast läbi lasta
Räimiku pulbitsevad allikad. üks tõeliselt rahustav ja meeliülendav hetk on viibida selliste allikate juures, seda vaatemängu silmitseda ja sellest kantud teraapilist sulinat kuulata. allikad asuvad Sõitme külas mahajäetud Räimiku talukoha õueala kagupoolses taganurgas kahekambrilises allikamajas ja selle taga olevas allikatiigis. see on üks väheseid kohti Eestimaal, kus olen kohanud nn allikamaja. tegemist on väikese kahekambrilise puust hoonega, mille mõlemas kambris asub nn. pulbitsevate allikatega allikakaev. eriti palju oli keemiskohti nn lõunapoolse kambri allikakaevus. kahjuks allikamajast kuvad puuduvad, kuna videvikuajal polnud maja nähtavus enam kõige parem. seesinasel kuval on jäädvustatud allikamaja parempoolses kambris oleva allika keemine. nagu ka kuva pealt näha oli parempoolse kambri allikas ümbritsetud betoonist kaevuraketega
eelmise kuva jätk. paljude keemiskohtadega allikas lähedalt vaadatuna
eelmise kuva jätk. ja vaadatuna veel lähemalt
eelmise kuva jätk. kivid allikavees. Allikamaja parempoolse kambri kaevuraketest väljapoole jääv allikavee osa
Beckhami järel (väike must koerake kuva all paremas nurgas) saigi ette võetud videvikuhämar tagasitee kunagise Räimiku talukoha juurest rännaku alguspunkti. esiplaanil muistsete põldude ja kivikalmete väli Räimiku talukohast lääne pool. nagu kuva pealt näha on selle välja tagaosas ka üksikuid suuremaid ja väiksemaid metsatukkasid, millest keskmisele saigi siis võetud suund
eelmise kuva jätk. seesinane salu oli tagasitee üks huvitavamaid. ei tea kas see oli saladuslikust videvikuajast või millestki muust, kuid paik tundus kuidagi hingestatud ja pühalik olevat
Sõitme rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Pruusipiiga, Tulepiiga, Külli, Pihlapiiga, Ragnar, Jõhvikalemb, koer Beckham, Soolemb
Distantsi pikkus: 6 km
Asukoht: Tülivere Kalevikivi, Tülivere tamm, Kupukivi, Tülivere küla, Sõitme küla, Kupu küla, Kuusalu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar