kujundid vanal puul. Mõrdus külast lõunas vana mahajäetud talukoha juures olev metsatukk. see oli rännak sõnna maale, kus linnud laulsivad, haned lendasivad, sarapuud ja porsad lõhnasivad ning kus hõbepäikene paistis ja tuulevaikus püsis. see oli rännak, kus kooresepad olid toimetanud ja koorekunsti ilmailuks loonud, kus kasvasid vanad tammed ja tammesalud, niisamuti vanad niined ja niinesalud, kus simajaskaunid seeneringid tõmbasivad rännulisi magnetina oma keskkohtadesse, kus mõnda maad rändas rännulistega paralleelselt ka keegi salapärane musta seljakotiga must rännuline, kus erinevad puusamblikud siin-seal üksikuna ja üheskoos rännuliste meeleolu üleval hoidsivad, kus ämblikuvõrkudesse punutud kastetilgad kui eraldiseisvad peegelmaailmad silmarõõmu pakkusivad ja ilmailu kujundasivad ning kus seened - nii suured kui väikesed kõikjal rännuliste tähelepanu püüdsivad. rännakut ilmestasid üle jõgede ja kraavide kulgevad majajate (loe: kopraonude) poolt ehitatud käimiskindlad kõnnikud, Angastemäel asuv VIOLA-nimeline plekist piimakirn, Angastemäelt alguse saanud A-tähega algavate sõnade mäng, Kellamäe suure linnu pesa, Kaeramäe kivikülv, Kellamäe kivikülv, loomingu ehk suure kunsti teemalised arutelud ja keskustelud, Angastemäe suure-tamme-alused joonistamised, Kaeramäe õitsvad sinised kellukalised, Tiidumäe (Niinemäe) pühalik pärnasalu, Tiidumäe (Niinemäe) päevaloojanguvärvides kaasik, Tiidumäe(Niinemäe) ruunipuu (algiz-ruuniga selle otsas), kuldaväärt kuldased, hõbedased ja vaskised värvid kõikjal looduses, hingekosutavad vaikusehetked jpm
eelmise kuva jätk. sama puu peale leidus veel muudki huvipakkuvat
kooreseppade uuristus kuivanud saarepuul. Mõrdu külast lõuna poole suunduv teeäärne
metsahiiu ninasõõrmed ja silmakoobas (-koopad). Mõrdu külast lõuna poole suunduv teeäärne
rännuliste sügissoojad hetked miskil loopealse sarnasel. Angastemäele eelnev väike kurruk keset sealset kasenärestikku
kolme haava mets - mugandatult ajutiseks kohapaiga nimeks kui Kolmehaavamets. tegemist on siis lühikese kiviaiaga ja kolme haavapuuga ilustatud idüllilise paigakesega närestiku (kohati ka üsna pehme ehk soise närestiku) vahel
kastetilkades sammaltaimede lehed. Kolmehaavametsa äärne
sügisseente kompositsioon Kolmehaavametsas. needsinatsed sügisseened peaksid olema voldilised tindikud (coprinus atramentarius). P. Salo, T. Niemelä ja U. Salo "Põhjala seeneraamatu" järgi peaksid need seened olema söödavad, kuid mõningate ohumärkidega, tsiteerides: "söödav, kuid seob keskkonnast hõlpsasti mürkaineid. koos alkoholiga toiduks tarvitada ei tohi. seenes sisalduv kopriiniga sarnanev aine põhjustab koos alkoholiga peavalu, higistamist, oksendamist, ängistust ja lihasvärinaid."
ketti või ka kaelakeed meenutav puu peal kasvav sammaltaim
rännulised Lindatee piiga (eespool sinises) ja Pruusipiiga (tagapool hallis) teel läbi porsasoo Angastemäe poole
Angastemäe teljepuu - vana tõrupuu - asukohaga enam-vähem soosaare keskkohas
rännulised Angastemäe teljepuust tõrupuu ümber
Angastemäe salapärane aastaid (võib olla isegi aastasadu) näinud katel. Angastemäe keskkoht
väike koonusekujulise kübaraga pisiseen Angastemäe teljepuu all. märkasin teda siis, kui olin puu all joonistamise lõpetanud
kirjad Angastemäe 100-liitrisel katlal
eelmise kuvad jätk. salapärase katla peal olevad salapärased tähed... Z-täht
eelmise kuva jätk. ... ja A-täht. needsinatsed tähed andsid siis muuseas ka põhjust A-ja Z-tähtedega algavate sõnade sõnademängule
sügishallid vaated Angastemäe porsikusoole... ehk siis soole, mis jääb Angastemäest lõunasse ja edelasse ja seal läheda oelvast Väike-Angastemäest läände
veel kerge sinaka varjundiga hallikaid-tuhmkollaseid vaateid Angastemäe soole. esiplaanil vahva pedajas ilmestamas seda lagedat maastikku
eelmise kuva jätk. Angastemäe soo ida-kaguosa
samal ajal tuli Angastemäe soo kohale välja ka hõbepäike
eelmise kuva jätk. hõbepaike andis maastikus valitsevatele tuihmkuldsetele-hallidele toonidele juurde üskjagu hõbedast
viimane vaade Angastemäele. esiplaanil Angastemäe soo, tagapool vasemal ja keskel olev puudemüür tähistab Angastemäge
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
saladuslik musta seljakotiga must mees - müütiline tegelaskuju Angastemägede ja Kaeramäe soosaarte vahelisel teelõigul (Läänemaa, Mõrdu küla tagused metsad). kas paralleelilma matkaja, kes matkas rännulistega sünkroonis? käis teine mõnda aega meiega kaasas (liikus samas suunas kuhu meiegi) ja jäi siis meist sinna metsa vahele maha. meenutas teine folkloorsetele kirjeldustele tuginedes kõige enam vast Metsavana ennast - tema puhul sagedasti mainitud märksõna ongi ju teatavasti - must ("must mees", "must kogu", "hirmus must mees" ja "pikk must mees"). pangem tähele, et sellel tegelaskujul on lisaks veel ka üsna tugev selline inimlik aspekt juures - lähifoto pealt on näha, et pruunikarva käsi on tal taskusse pistetud (nähtavasti otsib sealt parajasti midagi) ja hallikarva jalaga kavatseb ette võtta oma järgmist sammu.
- kõige täpsemalt on ehk Metsavana kirjeldanud kultuuriloolane Jaan Jõgever ja rahvaluuleteadlane Matthias J. Eisen. vaadakem siis siinkohal neid kirjeldusi, mida Uku Masing nende kahe eelpool mainitud isiku poolt kogutuna üheks tervikuks kokku punus: "rahva seas metsahaldjail olevat mitmesuguseid nimesid, nii metsavana, metsataat, metsaisa. ta esinevat sageli vanamehe kujul: kasetohust kübar pääs, samblasarnane habe suus, kardne, samblane kasukas seljas. kuid välimus oleneb ta tujust, ta võivat esineda ka metsloomade kujul ja muinasjuttudes esineb ka erilisi kujusid, nagu „hirmus must mees, kellel rohelised haljad jalad all olid” (JÕGEVER, EkmS-i Aastaraamat 1889, 69), „pikk must mees” (ib. 69), „ilmatu pikk vanamees, nagu ilmatu kõrge suitsusammas” (EISEN, Rahvaraamat III, 65), „nuttev väikene laps”, kuigi see võiks kuuluda lihtsalt perekonda (EISEN, Rahvaraamat IV, 61), „must kogu” (EISEN, Kodused jutud, 54), „päratu mees, otsegu maa seest üles tõusnud, vähemalt kahe sülla pikkune” (EISEN, Rahvaraamat I, 72).
- kuid teisalt jälle, kui ta ei olnud Metsavana, siis võis ehk tegemist olla ka lihtsalt mingi varjuga (varimatkaja). oli see siis nüüd tollel päeval seal olnud matkaseltskonna mingi kollektiivne ühisvari või siis kellegi matkalise isiklik vari või oli ta ehk hoopis veel mingi muu meile mitteteadaoleva varjutüübi esindaja, see on juba iseküsimus
eelmise kuva jätk. sama mutsa seljakotiga mees eemalt vaadatuna
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Angastemäe rännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Lindatee piiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Angastemägi, Mõrdu küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar