Neljapäev, 5. detsember 2019

Kübarsaare rännak 01.12.2019

esiplaanil jääkaane ja lumevaibaga kaetud Kõverjärv. taamal metsamüüri taga Jutasaare soosaare puude harjad kammimas enda kohal hõljuvat talvevalget pilvekobarat. vaade Kõverjärvele selle idakalda veerest.
sellesse paikkonda jäävad ilusad ja kõrged mäed, pikad ja kõrged seljandikud, üksikud väikesed soosaared, ja neid kõiki katmas vanad põlismetsad, niisamuti asuvad siin pilkupüüdvad sood ja rabad, lummavad mägijärved ja -järvekesed, simajad nurmed ja heinamaad, aga ka salapärased vallid ja kivikuhjatised.
siinne piirkond on rikas kõiksugu kalevite ajastu pärandi poolest. eelmisel aastal sai näiteks siinsest piirkonnast avastatud ka üks potentsiaalne Kalevipoja sängi tüüpi kõrgendik, millel olid olemas kõik klassikalisele Kalevipoja sängile tüüpilised iseloomu tunnused. ka on siinkandis palju teisi kalevite ajastule viitavaid märke. kalevite ajastule iseloomulikud kohanimed on siin järgmised: Kübarsaar, Maiesaar, Jutasaar, Uku küla, Uku allikas, Uku mäed, Lustimägi, Valgemägi ja Tuimõisa. 
rännaku jooksul sai külastatud sellised paiku nagu Kõverjärv, Väikejärv, Lipumägi, Udu auk, Kapsarauamägi, lisaks Kübarsaare nimeline soosaar ja Tuimõisa mõisavaremed. 
Kübarsaar on väike põlismetsaga kaetud soosaareke Tuimõisast lõunas ja see oligi üks selle rännaku keskseid kohti. kübaratega seotud lood on kalevite ajastu regilauludes kõige esinduslikumalt välja toodud Soome suure silla ületamise regilauludes. olgu siinkohal öeldud, et Soome sild ei ole siinkohal kohe kindlasti see üle Soome lahe kulgev sild, ka mitte mingi teine üle mere või järve või ka soo kuskile teisele saarele või maismaa kaldale viiv sild, vaid midagi märksa müstilisemat ja tähenduse poolest sügavamat. kaldun arvama, et tegemist võib olla mingi teispoolsusesse või väljaspool siinset tavamaailma asuvatesse teistesse saladuslikesse paikadesse, kust noppida salateadmisi, viiva sillaga. ka regilauludes mainitud Toonelinn ja Unekirik justkui kinnitaksid seda, et see paik peab asuma väljaspool tavamaailma. teisalt võib Soome silla ületaja ja ihalevate Soome neidude näol olla tegemist mingi jäänukiga kunagisele päikesekultusele-viljakusmaagiale viitavale rituaalile. Olgu siinkohal allpool kübarast, Soome sillast ja kalevitest-kalevipoegadest parema ettekujutuse saamiseks ära toodud neli erinevat regilaulu varianti, kus mainitakse Soome silda ja seda ületavat kübaraga meest. 
Siis läksin Soome sõitemaie
Soome suuri silda mööda
Soome sild see nokateles
Aluspalk see plaugateles
Minu kübar kirgateles
Hobu halli hirnuteles
Seal mind nägid nalja neiud
Panid paljakud tähele:
"Voh kus sõidab noori meesi
Hobu on alla, kui see ahju
Mees on peale, kui see päeva
Kübar, kui kiriku torni
Wöö, kui vihma vikerkaari
Jalad, kui need Jaani lilled
Käed, kui karu käpaida.
Tuleks see meesi minule,
Ma seisaks suve söömata
Terve talve joomata
Ja aasta ilma eineta!"
E 45844/6 (17) < Palamuse khk., Kaarepere v. - Helene Maasen.
teisal jälle:
Täna käisin toone linnas
Homme län une keriku
Seal oli odav neiu kaupa
5 sain vana viisu vastu
6 sain kuiva kinga vastu
100 harva sarja vastu
Siis läksin Soome sõitemaie
Soome suure sildu mööda
Kuuramaa mägesid mööda
Soome sild küll nõkatele
Aluspalki paugatele
Minul küll kübar kergoteles
Hobu halli hirnuteles
Seal mind nägid nälja neiud
Panid paljakud tähele
Vaat kus aga sõidab noori meesi
Hobu halli, kui see ahju
Kübar peas keriku kirja
Vöö oli vööle Riia risti
Riia risti raami kirja.
E 52009/10 < Palamuse khk., Kaarepere - Helene Maasen (1892).
veel üks huvitav näide Pilistvere kandist:
Läksin Soome sõitemaie
Põhja poole käisimaie
Hobu alla kui se osja
Meesi peale kui se päike
Soome sild lõi nokkatille
Minu kübbar kõigatille
Soome neiud varjulta vaatsid
Oleks se meesi minu olema
Kül me' tal kindat kätte kirjutaksi
Sukkad jalga sopputaksi
Mina aga mõistsin vasta kostsin
Kukku maha kulla tükki
Saja maha marja salka
Kukku mo kübara peale
Saja mo sadula peale.
E 10022 < Pilistvere khk., Kõo v. - Hans Keller (1894).
ja veel üks näide Türi kandist:
Sõitsin soomed, sõitsin saared
Sõitsin Soome silla peale
Soome sild aga raksatie
Alus palk aga paugatie
Minu kübar kergatie
Kõrva peale lükatie.
Neidu varjulta vaatab
Kükakille, küllakille
Läbi aja längakille
Oleks see meesi minule
Mis seal saare silla peal
Hobu oli alla kui see ahju
Mees oli peale kui see pääva
Kübar kui kiriku kella
Vöö kui vihma vikerkaari
Kelle see kena isanda
Võtta mind kena emanda.
H II 13, 656 (11) < Türi khk. - K. Türk (1889).

müütiline stseen ühe suure puu pealt. vilunud kooreseppade meistritöö. pildi paremal pool võib hoomata müütilist inimese sarnast olendit, kel peas või pea kohal suur koonusekujuline peakate või miskit sellelaadset. olend on välja toodud profiilis vasakule vaatavana, ta seisab püsti ja ta käed on rinna peal risti või kuidagi sedamoodi. (sama tegelaskuju võib alternatiivselt vaadelda ka kui kahte inimest, kellest üks on seismas ja teine on tema kukil.) selle olendi kõrval, all vasaku jala juures ja üleval selja-kukla taga on ka mingid olendid. need meenutavad justnagu mingeid linde või linnu laadseid olendeid. müütilisest inimese sarnasest olendist vasakule poole jääb mingite müütiliste olendite või olendi(te) ja asjandus(t)e kobar. nende seas ehk kõige äratuntavam ja selles kobaras olevatest olenditest-asjandusest kõige suurem on profiilis vaataja poole vasaku küljega seisev, üles vaatav ja suud lahti hoidev (ilmsesti uluv) susi. tema keha peal on veel teisi väiksemaid olendeid või asjandusi. müütilise ajastu paremaks esiletoomiseks on pildile lisatud tulelõõma punaseid toone. tegelaskujude ümber olevad tumedad toonid ja selles vilksatavad üksikud heledad täpid peaksid justnagu viitama mingile kosmilisele taustale. Kapsarauamäe ja Karusaare vahel olev kõrgem küngas

Uduaugu juures kasvavad nõglapuud

päevakese loojanguaegne piilumine Karusaare põhja-loodeservas

kolmeharuline hiidkõiv. kõrgem küngas Kapsarauamäe ja Karusaare vahel

Karusaare talukoha põlispuud ja neid ümbritsevad põllud-ja-nurmed. vaade sellele kirde poolt

Karusaare talukohast ida poole looklev u 300 m pikkune peenike seljandik. vaade sellele loode poolt

Kübarsaare vardija. vana puuseentega ääristatud puu pealt Kübarsaarel joonistus selle murdnud ladvaosast välja vasakule profiilis vaatava saladusliku teadmamehe (või teadmanaise) pea. tal on hoomatavad vasak silm, konksus nina ja suu. peas on tal puuseentega kaunistatud müts. käesolev mustvalgesse punutud pilt on tehtud lisavalgusega, kuna väljas oli selleks ajaks juba üsna hämar, sestap siis ka must taevas ja rõhutatult palju valget ja heledat.

kuu on ankurdanud ennast Kübarsaare ja Karusaare vaheala kohale. esiplaanil Tuimõisa lõunaserva piirav puude müür

  
rännaku esimesed hetked. hunnitu vaade Kõverjärvele selle põhja-kirdekaldalt. esiplaanil järve metsane läänekallas

eelmise kuva jätk. veel üks simajaskaunis vaade Kõverjärvele. vaade järve kirde-idakaldalt edela suunas. taamal kauguses paistmas Jutasaare soosaare puude harjad

saladusliku Väikejärve ääres

eelmise kuva jätk. sama koht punutuna mustvalgetesse toonidesse 

eelmise kuva jätk. Väikejärve loodekaldal kasvav puudemüür ja selle taga Kõverjärve avarused

lumemütsiga kaetud pähklikobar. Väikejärve kirdekallas. taamal rännuline Saunalemb

pulbrilise lume seest välja vaatav leheke. Väikejärve äärne
  
eelmise kuva jätk. ja selle lehekese kõrval oli seal veel teisigi lume seest välja piiluvaid lehekesi
 
kujundid lamava puu peal. kooreseppade kätetöö. kõrge seljandik Väikejärvest u poolsada sammu lõuna pool

puu koore alt välja vaatav silm. kõrge seljandik Väikejärvest u poolsada sammu lõuna pool

eelmise kuva jätk. veel põnevaid kooreseppade kritseldusi sealtsamast

eelmise kuva jätk. veel kooreseppade uuristusi sealtsamast. üraskite poolt uuristatud sümbolid, kujundid ja märgid püstiseisval puul

eelmise kuva jätk. sama puu oma loomulikes värvides
    
esimeste päikesekiirte sissetulemised. Väikejärve ja Lipumäe vahelise kõrge seljandiku Väikejärve poolne kolmandik

eelmise kuva jätk. sealsamas kasvas ka üks vana pärnapaar
  
eelmise kuva jätk. veel hetki, kui päike ennast näitas 

kuivanud puult oli küll puukoor langenud, kuid rippus seal edasi toestatuna selle all oleva oksa poolt. Väikejärvest u pool versta lõuna pool olev paigake Väikejärve Lipumäega ühendaval kõrgel seljandikul
 
haruline puu. suure kausikujuline seljandiku kirdepoolne kolmandik

suure kivi juures. kuskil suure kausikujulise seljandiku kirdepoolses kolmandikus

lumine mets ja selle vahelt sisse piilumas keskpäevane päike. suure kausikujulise seljandiku kirdepoolne kolmandik

eelmise kuva jätk. samad lumepuudriga kaetud puud lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. kuskile sinna lähedale seljandiku harja peal lookleva raja äärse puu otsa oli unustatud ka üks selline mänguasi

rännuline Päevapaiste suure kausikujulise seljandiku harja peal päevapaistele vapralt vastu kulgemas
 
puu peal rippuv punane õun. elu ja päikese sümbol. suure kausikujulise seljandiku kirdepoolne kolmandik

seisvast ja selle peale vajunud murdunud puudest joonistus välja selline sümbol. suure kausikujulise seljandiku kirdepoolne kolmandik
    
kuskil suure kausikujulise seljandiku keskkohas. vanad pärnad ja nende okste ja tüvede peal mängisklevad päikesetarad

eelmise kuva jätk. põlismetsa laadne keskkond suure kausikujulise seljandiku keskkohas. kui kuskil sellel seljandikul pidi kunagi asuma mingi püha ala või teisiti öelduna kui miski koht siin sellel seljandikul võis olla keskmisest pühalikum, siis tõenäoliselt võis see olla siin selle künkakese peal ja selle ümber

eelmise kuva jätk. vanad pärnapuud ja nende tüvede tagant välja piiluv päike

eelmise kuva jätk. vanad pärnad vaadatuna teise nurga alt

eelmise kuva jätk. vana pärn sillerdavate päiksekiirte embuses

vaade seljandiku pealt alla. suure kausikujulise seljandiku lõuna-kagupoolne kolmandik

 suur kivi Lipumäe peal

Uduauk. maalilis-maagiline sooala, mis on ümbritsetud madalate metsamüüridega kaetud seljandikega

eelmise kuva jätk. Uduauku ümbritsev metsamüür lähemalt vaadatuna

x

x

x

x
  
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

  x 

x

x

x

x
  
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x
 
x
  
x

x  
 

 
x

x

x

x
   
x
  
x

Kübarsaare rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Tulepiiga, Pihlapiiga, Vahtralemb, Saunalemb, Soolemb
Distants: 7 km
Asukoht: Kõverjärv, Lipumägi, Kübarsaar, Tuimõisa, Ohepalu LKA, Uku küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar