Linnasoo rännak 16.07.2016

saladuslik seenlill (monotropa hypopitys) Ristinõmmemäe kesk-lõunaosas. sellel taimel teatakse ka veel selliseid rahvapäraseid nimetusi olevat nagu kääpalill, kuningakroon, tamkaõis ja parilaseened. kaks esimest on eriti huvitavad - kääpalill vihjab mingile teatud varjatud teispoolsusele, kuningakrooni nimetus on aga lihtsalt suursuguse kuningliku kõlaga

ristikivi Ristinõmmemäe soosaare keskosas. sellest poolsada sammu lõuna pool asus veel teinegi samasugune (sellest allpool). antud kivi asendis (nii nagu toodud kuva peal) jääb parempoolne osa põhja suunda. huvitav oli see, et selle teise ristikivi asend oli teistsugune. samasugune koht nagu sellel siin tähistas teisel kivil lääne suunda. edaspidi siin blogisisestuses mainitud kui Ristinõmmemäe põhjapoolsem ristikivi

väike saladuslik Sipelgamäe soosaar suurest Ristinõmmemäe soosaarest edelas, olles ida poolt vaadatuna esimene kolmest järjestikku asuvast väiksemast soosaarest

stiihiline puudemurd Ristinõmme mäe loodeservas

kukeseenepaarike (cantharellus cibarius) Ristinõmmemäe kesk-lõunaosas

Ristinõmmemäe põhjapoolsem ristikivi veidi eemalt vaadatuna. põhja suund on kuva peal paremal pool

Ristinõmmemäe teine ristikivi, asukohaga põhjapoolsest kivist veidi (umbes poolsada sammu) lõunas-kagus. selle kuva peal asub põhja suund kuva allosas

seenlill (monotropa hypopitys), vaadatuna mõneti teise nurga alt. Ristinõmmemäe kesk-lõunaosa

veel üks suvesoe hetk seenlillega (monotropa hypopitys). Ristinõmmemäe kesk-lõunaosa

Ristinõmmemäe nõmmemännikune keskkoht kuni lõunaservani välja oli üsnagi kukeseenerohke. kuval üks paljudest kukeseentest (cantharella cibarius) soosaare kesk-lõunaosa

uudishimulik must tigu. Ristinõmmemäe kesk-lõunaosa

kukeseentekobar (cantharellus cibarius). Ristinõmmemäe lõunaosa

Ristinõmmemäe lõunaserva vardijas - tundmatu käpalisest iludus. ülemiste õite juures võib terasem silm märgata ronimas ka väikest karbiämblikku (misumena vatia)

kummalise nelikandilise kujuga sipelgapesa. Sipelgamäe kirdeosa

kuus kasepuud ühel pool ja...

... ja kuus kasepuud teisel pool seda sissepääsu mis viis väikesele Kaseväravamäe soosaarele. ehk siis koht, kus peaks asuma sissepääs sellele soosaarele, oli mõlemalt poolt kuue kasega ääristatud ehk siis maakeeli öeldes mõlemal pool sellele soosaarele viiva tee ääres asetsesid kuue kasepuuga "väravapostid". see oli kahtlemata viimaste rännakute üks ebamaisemaid kohti. kuidas suutis loodus nii täpselt üksteisest mõnusalt paraja (paar sammu) vahemaa kaugusele luua kaks ühesuguse arvu puudega (6+6) väravaposti? oleks siis veel 1-2 või isegi ka 3 puud ühel ja sama arv puid teisel pool teed, kuid arv kuus ja mõlemal pool nn "metsloomateed" kaugel tsivilisatsioonist eemal metsikus looduses oleval soosaarel on ikkagi õige suur arv, et seda lihtsalt juhuslikuks juhuslikkuseks klassifitseerida. pealegi kõik kasepuud olid ka enam vähem ühte nägu ja ühes vanuses

murdunud vanast kuusepuust ja selle taga (paremal) olevast noorest kuusepuust joonistus välja uruz-ruun. ruunidest tänasel päeval juba siis teine selline - esimene uruz näitas ennast päeva esimeses pooles aset leidnud Hiieoja rännakul. ruuni tähendus - jõud, visadus, vaprus; jumalus- Thor

Linnasoo rännak:
Osalejad: Niinesilm, Heli, Ruta Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 3 km
Asukoht: Linnasoo, Pahasoo, Sauvere küla, Kärla vald, Saaremaa

Hiieoja rännak 16.07.2016

rõngaspuu ehk nii nagu teda seal kohapaigas sai kutsutud, kuna tema okstest moodustus teatud (ehhki mõnevõrra kohmakas) ringi meenutav moodustis. kuval on näha, kuidas rõngaspuu "rõnga" sees olev allapoole rippuv oksake on õrnalt paitamas kaugustes olevat pedajat. Järise soo kagunurk

mustikad (vaccinium myrtillus) Valgeharjamägede kesk-lääneosas. tasub mainida, et Valgeharjamäed olid tervenisti kaetud paksupuhmaliste mustikavaipadega

mustikametsaline männik. Valgeharjamäe kesk-loodenurk

rännaku algushetked. rännuline Niinesilm Valgeharjamägede kesk-idaosas. täpselt eesoleva tee peal asub hagali märk või viis täpsemalt öeldes alternatiivne vorm sellest märgist (meenutades justkui I ja X-ruunide segu). tegelikult on selle kuva peal olev sümbolruun natuke nihkes, astudes ühe sammu edasi ja sealt ühe sammu paremale saab sellest õigema ja täpsema kuvandi, kus I jooksebki X-i keskelt läbi. seda teatakse üsnagi võimsa sümboli olevat, Eddredd Thorsson peab seda Yggdrasili (ilmapuu) kosmiliseks mustriks. peale selle, et sel teatakse olevat lumehelbekese tähendus, tähendab see veel ka kaitset ja maagilist tööd maailma seaduste abil ja nende läbi. tasub veelkord üle vaadata Ralf Neemlaiu poolt www.hagal.ee kodulehel väljaöeldut: HAGAL ON RUUN, MILLEGA SEOSTATAKSE VABADUST, VABANEMIST JA MUUTUMIST, SAMAS KA TERVIST JA HEAOLU, TA TOOB ÄRKAMISE UUELE ELULE, MIS VÕIB OLLA NII RAHULIK KUI ÄKILINE, SARNANEDES RAHEHOOGA, MILLE MÖÖDUDES AVASTAME END UUES MAAILMAS, MIS VAJAB VUNDAMENDIST ALATES ÜLESEHITAMIST. HAGAL TÄIDAB SU VÕIMSA ENERGIAGA, MILLE TOEL KÕNDIDA ENESELEIDMISE TEEL."

suurte ja keskmiste hongapuude vahele mahtus palju väikesi, keskmisi ja veel väiksemaid tõrupuid. ja need tõrupuud olid kõik üsna veidrailmelised. tundus, et nad kasvasid (ehk siis nende oksajooks ja tüve kallutatus) rohkem läänest itta või idast lääne kui alt ülesse. see koht siin meenutas natuke kui teatud maailma lõpu serva. tundus selline omamoodi eriline paik olevat. Valgeharjamägede idaserv.

käpalistest metsakaunitarid Laasmaniidu juures. ilmselt on tegemist roosavärvilise vööthuul-sõrmkäpaga (dactylorhiza fuchsii)

eelmise kuva jätk. sama kaunitar lähemalt vaadatuna. on näha kui rõõmsameelsed on need näod, mis on Looja poolt joonistatud tema õite huultele

puu oli murdunud uruzi ruuniks ja selle vahelt paistis käpaline. mainitud ruun tähendab jõudu, visadust ja vaprust. häälikuliselt vastab temale u-häälik ja tema jumaluseks on Thor. Laasmaniidu mets

hunnitud vaated Järise soole selle kagunurgast

navitrollalik rabamaastik üksikute kuivanud pedajate ja üksiku vatipilvega. Järise soo kagunurk

õites kanarbik (calluna vulgaris). Järise soo kagunurk

sulnid vaated Järise rabale selle kaguosast

rõngaspuu-pedajas on võtnud oma rõngashaardesse temast tagapool oleva pedaja. Järise soo kagunurk

rõngaspuu-pedajas lähemalt vaadatuna. taustaks navitrollalikud Järise soo-ja rabaavarused

kuivanud pedajas. puu taga olev metsatukk kandis ennevanasti Hiieränga nime. sealt kuskilt saab alguse ka Hiieoja

ebamaised värvid Järise järvest lõunas olevas Hiieojas (Hiie ojas). oja ümber olevate elutute tuhmruugehallikarvaste värvide kõrval tundusid ojavee sinakasrohelised värvitoonid kuidagi elulised ja värsked. veelgi enam, mõnes kohas polnud eriti arusaadav, kas taevasinised värvilaigud ojavees olid taevasinisusest kantud või olid hoopis ojavee roheluses õitsevad sinised meelespead. igatahes loodus suutis siinkohal vaatleja ära petta. tundub, et siinne kant oli pühalikkuse osas üsna olulise staatusega. Hiieoja ümbrus kihab teistestki Hiie-nimelistest paikadest. oja lähedal, sellest põhjas-loodes asub Hiie ränk, ojast läänes-idas asuv kohapaik kannab nimetust Hiiesoo äär, Hiieojast idas ja kagus, niisamuti ka kirdes asub Hiissoo nimeline soo. see pole veel kõik. Hiieojast põhjas ja Järise järvest edelas asuvad Hiieossi-nimelised soosaared. enam kui paarsada aastat tagasi olid nad veel järvesaared. sellest johtuvalt võib ka Järise järvel endal või vähemasti selle järve lõunaosa kohal hõljuda mingi iidsest ajast kantud pühalikkus

Hiieoja sinakasrohelised värvitoonid lähedalt vaadatuna

kõige suurem kivi Hiieoja ümbruses (asukohaga selle põhjakalda juures). sellest võib oletada, et muiste võis see ehk olla mingi ohvrikivi

priske rabamurakas (rubus chamaemorus) Hiieojast loodes olevas rabametsas

veel üks priske rabamurakas (rubus chamaemorus) Hiieojast loodes oleva rabametsa serva peal

tundmatu käpaline lõunapoolse Hiieossi (Iieossi) soosaare edelakülje veeres. siinne maastik oli õõtsikuline madalsoo ja õõtsumine oli siin üsna tugev

lõunapoolne Hiieossi (Iieossi) soosaar ja selle tagasihoidlik puudesalu. vaade sellele lõunast. ehkki maastik oli soosaarel kuiv, oli see peale kasvanud porsipuhmaste tõttu üsnagi vaguline ja muhklik. vanal 19. saj. mõisakaardil kandis see soosaar "Ie ossi" nime. tema nimekaim (teine Hiieossi või Iieossi nimeline soosaar) asus temast sadakond meetrit põhja pool (see oli umbes samas suuruses väike soosaareke). toonasel mõisakaardil (19.saj. I pool) piiras mõlemat soosaart viiest ilmakaarest (loodest kagusse) järvevesi. praegusel ajal on aga järvevesi siit rohkem kui paarisaja sammu kaugusel. võib oletada, et umbes kolmsada aastat tagasi olid mõlemad Hiieossid veel järvesaared

suvesoe vaade lõunapoolselt Hiieossi soosaarelt ida ehk Järise järve suunas. kaugustest ongi paistmas väike tükike Järise järve edelaosa

peenike kasepuu. lõunapoolse Hiieossi põhjaserva äärne. taamal hunnitud vaated Järise soole

kased ja männid. lõunapoolse Hiieossi soosaare põhjanurk

kuskile põõsaste vahele oli end peitnud ka üks tundmatu käpaline. lõunapoolse Hiieossi soosaare lääneserv

lõunapoolne Hiieossi edela poolt vaadatuna

päevapaistet nooliv väike tundmatu käpaline lõunapoolse Hiieossi soosaare lääne-edelakülje lähistel

hunnitu avarust tulvil vatitükiilmeliste pilvepatjadega vürtsitatud vaade Järise soo lõunaosast Järise järve lääne-edelaosa suunas.

veidrailmeliste longu vajunud tentaaklite hk näärmekarvadega ümaralehine huulhein (drosera rotundifolia). Järise soo lõunaosa

mustikasadu (vaccinium myrtillus) Laasmaniidu rabametsas. kuva on võetud metsloomade tee pealt. teeäärsed mustikapuhmaste varred olid mõlemal pool teed marjaraskuse all langenud tee peale kaldu, nõnda et teerada sinetas mõlemalt poolt selle peale kaldu vajunud mustikapuhmaste mustikarohketest lehevartest

looduslik kunstiteos Valgeharjamäe idaserva peal. tegemist oli noore ära kuivanud tammepuuga. on huvitav vaadata, kuidas on kulgenud tema kasv siinses metsas - mitte alt ülesse, nagu puudel tavaks on, vaid rohkem nagu vasakult paremale

noor tammejändrik suurte mändide vahel. Valgeharjamäe kesk-idaosa

päikesevalgusest kantud suvesoojad hetked Valgeharjamäe mustikamännikus

Hiieoja rännak:
Osalejad: Niinesilm, Heli, Ruta, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 4 km
Asukoht: Valgeharjamägi, Hiie ränk, Hiieoja, Hiie ossi, Järise soo, Järise hoiuala, Tuiu küla, Mustjala vald, Saaremaa